Tasub lugeda vol.2

On palju mida tasub lugeda. Inertsist tuli 1 asi veel meelde. Olgu see siin.

Lennart Meri ja Tiina Kaalep.

“Muide, kas teie teate, kelle suvila see ikkagi oli, mis Edgar Savisaar ostis?” küsib Lennart Meri, kui olen juba uksel.

“Laidoneri?”

“Ei, Pätsi. Kõik läheb plaani järgi,” ütleb Lennart Meri.

Ma loodan, et maestro eksis. Varsti näeme.

Tasub lugeda vol.1

Pr Aaskivi vastab.

Eraldi tahaksin rõhutada järgmist:

Kas ja kuidas on ajas muutunud riigikogu funktsioonid, õhustik, kompetentsus, tase jne?

Minu jaoks on praegune Riigikogu muutunud valitsuskoalitsiooni ja erakondade tahte tuimaks vormistajaks. Kadunud on tõeline parlamentaarne debatt, kirglikud vaidlused. Puudub tunne, et inimesed, kes saalis istuvad, ka tegelikult oma tööd armastavad, oma töö tulemusi oskavad ja tahavad ette näha. Muidugi on erandeid (nt. H.-V. Seederi, L. Tõnissoni, S. Mikseri, E. Nestori sõnavõtud on alati sisulised ja asjatundlikud ning püüavad saali äratada), kuid neid on vähe.
Parlamendi maine päästmiseks on vaja kiiresti midagi ette võtta. Parlamentarismi maine on ju osalt kogu demokraatia maine!
Parlamendiliikme koht tuleks enam väärtustada! Et seal töötamisest oleks enam huvitatud kompetentsed, targad, südametunnistusega inimesed, kes mitte ainult tahaksid, vaid ka oskaksid kõnetoolist midagi öelda, et Riigikogu saal ei jääkski läbisõiduhooviks nagu selle koosseisu ajal, mil vahetus üle 70 liikme!
Siin peaks erakonnad ühiselt kiiresti tegutsema ja ühiselt tegema karmid, esialgu väga ebapopulaarsed otsused - taastama parlamendipensionid, korrastama esinduskulude süsteemi jne. Teiste riikide mudeleid on ju eeskujuks võtta! Ka meie oma parlamendis on sahtlites need mõtted olemas! Ja siis peaks kehtima kokkulepe, et tulevikus enam ükski erakond seda teemat populistlikult käsitlema ei hakka.
Jah - demokraatia on kallis! Aga mis on alternatiiv? Ainuvalitseja karm käsi? Tõepoolest - tema kulutšekkidest juba ajalehed ei kirjutaks!
Kui vaid tõesti erakonnad parlamendi maine päästmise ühiselt suudaksid ette võtta!

Asi on rohkem perses kui võiks olla, sest pooled parlamentääridest on süljetopsid. I intend to change that! In the long run.

I want to break free.

Pühendus sõbrale.

Hea sõber, jään alati Sinu heaks sõbraks. Mul on väga kahju, et Sa oled pidanud siiamaani sitta sööma. Kuid nüüd olen ma siin, et aidata. Ka Sinule võlgnen ma tänu abi eest, mis on aidanud mul saavutada staatust ja võimu. Tänu sellele saan ma asju muuta. Nüüd hoolitsen ma ka Sinu eest, hea sõber.

Leidsin oma tammepuise kontorilaua kullatud nupuga sahtlist tuhksuhkrut, mis oli sinna pudenenud kohvipausil söödud saia pealt. Loomulikult ei ole mul kahju seda Sinuga, mu kallis sõber, jagada. Võta kõik see tuhksuhkur koos minu südamliku tänuga ja raputa seda oma sitakaussi. Tehku see ka Sinu päevi magusamaks.

Alati Sinu,

Sõber

Väide ja vastuväide.

Väide:
TERE, MA OLEN VÄGA TARK! JA MUL ON MITU TUNNISTUST, MIS SEDA TÕESTAVAD! MA RÄÄGIN SELGE JA KÕLAVA HÄÄLEGA. MA ŽESTIKULEERIN AGARALT JA MINU INTONATSIOON RÕHUTAB ASJADE, MILLEST MA RÄÄGIN, OLULISUST! MA RÕHUTAN: "M A O L E N V Ä G A O L U L I N E J A E D A S T A N Ü L I O L U L I S I M Õ T T E I D!".

Vastuväide:
Ei, sa oled ennasttäis tattnokk, kes ei märka mis su ümber toimub.

Pane tähele!

Rääkides inimesega, kes on harjunud kiirelt palju informatsiooni vastu võtma, maksab läbi mõelda oma sõnum. Ei maksa alustada jutuga sellest, kus sündis vanavanaema, et jõuda kasvõi ainult 1 minuti pärast pointini, mis on 100 aastat ajas edasi.

Sellise jutuga ollakse juba esimese lause juures kaotanud. Teise poole huvi ja sõnumi kohalejõudmise võimaluse. Lisaks riskitakse lühiajalise suhtluse puhul endast mitte tõsiseltvõetava inimese mulje jätmisega. Pikaajalise suhtluse puhul on seda võimalik rehabiliteerida. Aga efektiivsem on olla täpne kohe.

Mulle meeldib sõna immediately. See justkui rõhutab sõnana iseendas seda, mida eesti keeles peab ütlema muutes sõnade järjekorda ja asetada rõhk viimasele sõnale nagu ma tegin. Samas on see eesti keeles elegantne.
It goes down to details. Nagu kõik.

Chupacabra.

Mu meel on kurb, tusane ja must,
olen õnnelik, et ei pea jooma oma enese...
Mu meel on kurb, tusane ja must,
olen õnnelik, et ei pea jooma oma enese...

Mustvalge mees.

Lõbustuspark on täis tulesid ja vilesid, värve ja kloune. Pargis kõnnib mustvalge mees. Tema selga on löödud üks nuga ja tema rindu teine nuga. Punane veri jookseb aeglaselt mööda musta mantlit alla. Ta ei pööra tähelepanu sellele, mis tema ümber toimub. Aga ta näeb kõike, mis tema ümber toimub. Ta kõnnib rahulikult. Ta ei jookse kunagi.

Enamik inimesi ei märka teda. Mõned märkavad. Nad vaatavad uudishimulikult talle otsa, sest ta tundub neile huvitav. Rinnas ja seljas püstiolevaid nuge ei näe keegi. Keegi ei tea kust ta tuleb aga nad arvavad teadvat kuhu ta läheb. Ta ise teab kust ta tuleb, aga ta ei tea kuhu ta läheb. Aga ta läheb enesekindlalt ja otse. Ta läheb edasi kuigi ta jõud on raugemas.

Tema selja taha jääv tee on värviline ja hägune. Suund kuhu ta kõnnib on kaetud halli uduga. Tema jaoks.
Ümbritsevad näevad seda vastupidi.

Midagi ei juhtu. Plaan töötab nagu alati.

2 tilka vett.

Ummik.

Olen üleväsinud, unevaeguses. Minu tööd ei väärtustata. Mul ei ole aega. Mul ei ole raha. Mulle ei maksta piisavalt ja ollakse võlgu. Mul on võlad. Mind toidetakse lubadustega, mida ei täideta. See on mõnitamine. Mul ei ole normaalset kohta, kus elada. Minuga käitutakse hoolimatult ja ebaõiglaselt. Minu organism nõrgeneb. Ma jään haigeks. Ma solvun. Ma tõmbun endasse. Ma löön käega. Ma lähen minema. Ma olen üksi. Ma olengi üksi.
Jumal, kaitse mind sõprade eest, vaenlastega saan ma ise hakkama.

London

Londonis on 2-korruselised bussid, sest need on praktilised, kuivõrd nad võtavad vähem tänavaruumi. Inimesed on sõbralikud, lõbusad ja uudishimulikud. Londonis on tugev identiteet. Londonis on ajalugu ja traditsioonid. Londonis on moodsad tehnilised lahendused. Londonis on u 11 miljonit inimest.

Londonis on briti huuumor. Londonis võib auto alla jääda, sest liiklus käib valepidi. Londonis on kallis. Londonis on vähe ruumi. Londonis on mugav metrooliiklus. Ma tunnen ennast Londonis turvaliselt. Londonis kutsutakse isegi minusuguseid sööriks, aga mitte selle originaalses tähenduses.

London on lahe. Soovitan.

Päikeseline tulevik.

Ühed toredad inimesed joonistasid 3,5 tunniga sellise pildi.

Ich bin ein Berliner!

T.H Ilves ütles Gruusia/Georgia parlamendis kõneldes gruusia/georgia keeles: "Ma olen grusiinlane/georgialane." Ilmselt proovis ta sellega reserveerida kohta tulevastes G ajalooõpikutes.
Sellesse võib suhtuda nii irooniliselt kui ka mõistvalt. Tulevik näitab kumb lähenemine on adekvaatsem.

Why me?

Eile kõndisin mäest alla ja mõtlesin et miks just mina? Millega ma olen selle ära teeninud? Ma ei ole ju teinud mitte midagi peale selle, mis on minu kohus(tus). Ja minu kohus on teha seda, mida parasjagu tegema peab. Mida mind parasjagu tegema kutsutakse.
Aga ma ei kurda. Võtan vastu, mis pakutakse ja teen.

Ja astun homme kirikust läbi. Et öelda aitäh.
Aga veel rohkem profülaktika mõttes, et endasse alandlikkust sisendada. Sest inimene peab alandlik olema.

If you know what I mean.

Tartlane

Jah, ma tean. Ei ole ammu kirjutanud.
Aga nüüd kirjutan ju.
Kirjutan sellest kuidas istun kahvees ja siin on erinevad inimesed. Üks on automüüja, kes planeerib koos kompanjoniga ilmselt autoteeninduse laiendamist. Mäletan teda ammust ajast. Ta on korp! Rotalia liige.
Üks on eriti õndsa näoga armas tsikk, kes istub ja mõtiskleb, mida teha. Ma olen teda kuskil kohanud. Joob tomatimahla jälgib inimesi ja mõtleb oma lihtsameelseid õndsaid mõtteid ja üritab samamoodi inimeste kohta midagi arvata. Ja uurib samal ajal midagi oma läpakast.
Minu ees istub sellesama kohviku endine teenindaja. Ta on hierarhias tõusnud. Ei tea täpselt kuhu, aga enam ta siin ei teeninda ja näeb välja kallim ja veel hoolitsetum kui 3 aastat tagasi. Ta ei ole siiski unustanud kuskohast tema karjäär alguse sai. See on meeldiv kui inimesed ei unusta.
Ja veel, u 10 aastat tagasi kui riik ei olnud veel sellises korras nagu ta praegu on ja maal hulkusid ringi pätijõugud ja väljapressijad, oli Tartus üks pätt kellest räägiti hirmu ja aukartusega. Tal oli lahe kiire auto ja üks esimesi baike Tartus. Ta on nüüd taas vanglast välja saanud ja tema toonane ülbus ja lai poos on asendunud sõbraliku naeratusega ja kohvi küsib ta väga viisakalt. Lisaks otsis ta meeleheitlikult eelpool mainitud automüüja pilku, et too talle tere ütleks. Ütles. Palju õnne! Loodan, et ta vanglas budistiks hakanud või Jeesuse leidnud. Soovin talle head.

Peeter Olesk on kirjutanud rändavast inimesest, kellel puuduvad juured ja kellel on nõrk identiteet. Selline inimene ei saa kunagi märkama selliseid pisiasju, sest ta ei viibi piisavalt kaua kohal, et ta neid märgata saaks. Seetõttu võib talle märkamatuks jääda ka muutumise protsess, sest muutumise märkamiseks peavad teatud muutujad püsima muutumatutena.
Aja kulg, paratamatus, sündmuste möödumine, asjade kaduvus... Nende märkamiseks peavad olema juured, selgroog, põhimõtted, identiteet, tugi.

Olen õnnelik, et mul need on ja ükskõik kui palju ma tulevikus ka rändama ei peaks. Ma jään tartlaseks.

Dick I can!

Probleem sisestatakse heledasse kasti. Kasti nimi on "Mr Wolf-The Problem Solver".

Sisestamine toimub puuduliku info ja emotsionaalsete otsustuste põhjal, millele lisandub ununemine, valeinformatsioon, intriigid ja võimumängud.

Kasti sees toimub info korrastamise ja analüüsimise protsess. Kasti teisest otsast väljub puhas koordineeritud informatsioon, mis jõuab rahulolevate inimesteni. Sitt ja saast jääb kasti sisse kinni. Kast muutub mustaks. Ööpimeduses une ajal aurub jamps kosmosesse.

Hommikuks on kast puhastunud. Kõik algab uuesti

(pildil: Mr Wolf probleemi lahendamas)

Tere Honda!

Käisin sõbra juures napsutamas ja jõudsin äsja tagasi. švipsis peaga.
Panin teleka helendama ja sealt tuleb saade "Mootorite maailmast". (Kalev Vapper on kadunud.)

Näidati ja räägiti, et on olemas selline organisatsioon nagu Honda klaab. See on klubi inimestele, kes sõidavad Honda marki autodega. Honda klaabi inimestele meeldib Hondadega kiiresti sõita. Ja niisama sõita. Autopedena võin ma öelda, et Hondad on tuntud oma heade(kõrgepöördeliste)mootorite poolest. Lisaks sellele on nad üleüldse üle keskmise hästi kokku pandud. Good engineering, no doubt.

Sedapuhku sõitsid Hondaklaabi mehed Hondadega mingil ringrajal. Võistlemise mõttes.

Mu iroonia läks kuskil kaduma. Väljenduse mõttes. Aga see on jätkuvalt olemas. Sisimas.
Paradoksaalse autopedena ütlen ma, et Hondaklaab võiks läita kollektiivse tule. Bensiinipaakides. Või avada Honda ukse, milles nad istuvad. Ja astuda maailma! Mis on eeldatavasti laiem kui kokpit.

Võitleja tee.

Mul on sõber, kes hakkas üht kinnisvaraprojekti arendama. Tegemist on teenindushoonele korruse peale ehitamisega.

Paraku hakkas ta seda tegema ehk pisut liiga hilja. Kinnisvarabuumi edenemise mõistes. Lisaks loopis talle kaikaid kodaratesse linnavalitsus. Tööjõupuudus ehitusturul ja tema nõudlikkus ehitusmeeste suhtes on ta jätnud ilma ühegi töömeheta. Ehitusmaterjalide hinnad tõusevad. Suve lõpus hakkas vihma sadama. Kuivõrd osa katust oli maha võetud sadas vihm esimese korruse ruumidesse ja rikkus elektrisüsteemi ja hävitas suht hiljuti tehtud remondi.

Praegu puhub õues tuul u 15 m/s, temperatuur on u 5 kraadi, sajab vihma ja lörtsi.

Mees on katusel ja ehitab. Üksinda. Alustab hommikul kell 8 ja kõige hiljem lõpetas öösel kell pool 1. Aga enne 9-t ei lõpeta kunagi. 7 päeva nädalas.

Fakk juu, linnaametnikud, sitt ilm, turunõudlus ja bad luck! Fakk juu siidinäpud ja -pepud ja eneseimetlejad! Fakk juu kontorirotid, luuletajad ja joodikutest ehitusmehed! Fakk mi tuu!
Eesti mees teeb tööd. No mercy!

(Mina persetan kodus, näpin oma valget pedearvutit ja luristan teed. Varsti lähen tantsuetendust vaatama. Häbi on sõbra ees. Lunastan selle järgmisel nädalal ja lähen ehitama, ükskõik mis ilm on.)

KUMU

Ma olen siis ka nüüd otsaga Tln-sse jõudnud. Elan Selveri taga pappkasti all. Duši all käin tööjuures. Eduline.
Mulle ei hakka absoluutselt mitte midagi vastu. Jumala normaalne on olla. See on ilmselt sellepärast, et ma olin seatud fakti ette, et tule homme tööle ja läksin. Ja nüüd kui vaba aega ei ole, et mingeid mõtteid mõelda, siis ei vaeva pead eksistentsiaalsete küsimustega. Et kas sellist Eestit ma tahtsingi? Ja mis must saab? Ja miks teistel on, aga mul pole? Ja mis siis saab kui lahti lastakse ja tööd pole enam. jms jama.

Sattusin esimest korda Kumusse. Päris kobe hauss on. Kohvik on ka normull, aga õll maksab 40.-, s.o liiga palju.
Kõrvallauas räägib tüüp kõva häälega tsikile ja teistele kohvikukülastajatele:"...mingi hotelllibisnes või SPA-bisnes....cappucino võtan, saadaru, selline õhtune aeg, ma olen õhtul cappucinoinimene...". Tsikk on huvitatud, ilmselt tahab tööd saada. Meest ei taha sest nõjatub tahapoole ja käed on rinnal risti. Samal ajal kuulab tähelepanuga, üritab reageerida entusiastlikult ja naeratab tihtipeale. Näitab, et on initsiatiivikas.

Neljapäeva õhtul on siin Jüri Arraku maalinäituse avamine. Mul on kutse. Samas on kiusatus Tartusse minna. Aga äkki ei läheks. Tuleks siia, kaaniks ennast veinist kapsaks ja tutvuks kultuurieliidiga. See on dilemma.

Siit on vaade otse Kadrioru lossile. Huvitav, kas Evelin Ilves süüa ka teeb või teeb kõik asjad kokk?

Ma armastan sind!

Alati kui mul on pohmell tahan ma öelda: "Ma armastan sind!". Aga ma ei tea kellele.

Kommunismi bakter

Muidugi, härrad ostavad kirsikompotti ja terve kera juustu, Lööks hambad kõrri raisale. Kapitalist-jätis-külakurnaja. Ma sain kallilt pool leiba ja ühe piima. Fakk. Kust nad seda raha võtavad? Varastavad vä? Nahhui...
Noh, vaatame, äkki on endalegi midagi üle kantud, saaks pidupäeva puhul ühe topetboki lubada või miskit. Lubati nagu ju. Ülekannet.
Tra, loomulikult on üle kantud. Kontojääk 6.40. Nahhui sa vahid seal ukse peal! Sinusugusele ilu-eedile sõidan vabalt lõuga raisk. Isegi tühjema kõhuga kui praegu. Rebin hammastega tüki su Prada pükstest tüki ja Gucci prillid viskan vastu seina puruks!
Nüüd pöörad pilgu kõrvale. Astu edasi jah, värdjas!
Fakk, vihma ka sajab, niigi on külm. Aaaargh, sa ei näe, et ma kõnnin siin vä, vaja poriloigust läbi sõita ja mind märjaks pritsida, aifakkkkk...
Aahhh, suva kõigest...Leib maitseb hea vähemalt. Ja piim. Korjan hagu, põletan aeda ja trepikäsipuid, elan talve üle. Tuleb suvi, läheb soojemaks. Äkki leiab kuskilt korralikumad saapadki. Ei pea külmetama vähemalt.
Raisk.

Raev

Sümptomid on järgmised: sisemine äng, vedelikupuudus, kehatemperatuuri tõus, ainevahetuse kiirenemine, lihastoonuse tõus, keskendumisraskused, raev, plahvatusohtlikkus, nõrgenenud suutlikkus kontrollida enda väljenduslaadi, ärritumine, soov midagi lõhkuda.

Samas, vajadusel ülim keskendumisvõime, väliselt täielik rahu, võlts huvipuudus, võlts rahu, võltsilt sõbralik ja mõõdetud väljenduslaad.

Playlistis on Pantera, Clawfinger, Metallica.

Vikerkaar 9/1987

Oi-oi-oi. Teisest Vikerkaarest, mille ma prahihunnikust üles korjasin leidsin Edgar Savisaare artikli: "Rahvussuhetest Eestis: 1970-1980. aastad I".
Artikli alguses on kirjutatud: "Credo: olla eestlane, nõukogude inimene ja kommunist..." Loen huviga...

K-M S.

Leidsin ehitusprahi konteinerist möödaminnes 3 vana Vikerkaart. Võtsin igaks juhuks kaasa.
Nüüd tegin ühe lahti, Vikerkaar 5/1990, ja leidsin sellise pildi. Radikaalne. höhöhöö:)
Nii hädasti oli vaja üles panna, et käisin autost fotokat toomas ja astusin plätaga porilompi. Sokk on märg.

Koosolek.

Vahepeal, koosolekul tuleb peale mentaalne okse. Kuulad, mis juttu inimesed räägivad ja suur öka tuleb peale. Piinlik ja rõve on. Ja siis, nagu oleks sellest vähe, korratakse sama asja veel üle. Ja siis korratakse seda veel kaks korda. Ja loomulikult ebaintelligentsel moel. Sellisel moel, kus puudub finesse ja mänguilu. Aga kus ei puudu eneseupitamine ega ka enda ülehindamine. Loomulikult ollakse seda tehes ületanud oma pädevuse ja võimupiire.

Aga mina jooksen minema, kisun riided seljast ja naeran päikesepaistes ja uduvihmas vikerkaare taustal, hüppan ja vehin kätega ja värske tuuleõhk puhub sitahaisu minema.
Ja joostes kasvavad pikad heledad juuksed, mis tuules lehvivad. Ja lillelõhn ja kogu maailma ilu langeb mu peale ja mu keha muutub sitkeks ja nõtkeks nagu Tarzanil. Elu on lill ja mina olen lill. Ja mannavaht piimaga.

Koosolek on läbi.

Lugesin Dali kohta.

Suur Masturbeerija.
Maaliseletustesse ma ei usu.

Dali tuli.

Pole Dali elulugu lugenud, aga maale vaadates olen veendunud, et ta oli pidevalt LSD-uimas, lakkus kärnkonni, sõi kärbseseeni või oli vaimuhaige. Või geenius.
Näiteks:Luiged peegeldavad elevante. Elevandid.

Väikekodanlane unistab

Phat!
Money needed.

Käitumisjuhis

Kui midagi mõistlikut öelda ei ole, siis ole vait(nagu ma oleks siin kunagi midagi mõistlikku öelnud). Olen vait.

Foorum ETV-s, 20.09.06

Viits

Ei viitsi kirjutada enam. Kuigi oleks millest. Kõike võiks, aga ei viitsi.
Viits in puudu. Magada on ka mõnus. Hõrk.

Otškaarik.

Loll pea on ihunuhtlus. Eriti kui see pea on purjus. Loomulikult genereerib see pea mõtte, et on vaja merre ujuma minna. Loomulikult ei tule pähe, et prillid võetakse eest ära enne kui tormisesse merre karatakse. Palja kellaga 13 kraadises vees mulistamine tulemusi ei andnud. Mis mere oma seda tagasi ei saa.
Uued klaasid - 2koma5 kilo. Palju õnne klassikokkutuleku puhul.

Poolpimedana elamine sakib sajaga. Naiste kumerusi ei näe, inimeste nägusid ei näe, ajalehte loe 10 sendi kauguselt, arvutiga ei saa sittagi teha. Telekat pole mõtet käima pannagi, närvi ajab ainult.
Jumal on detailides ja kui detaile ei näe on jama majas. Vsjoo.

:)

roosa elu.

ma istun roosas kädilläkis ja lendan üle tartu ja lehvitan laine jänesele ja jaak aaviksoole kellel on peas rohelised kaabud

ja nad lehvitavad vastu ja võtavad oma kollase volvo ja võtavad mulle sappa

ja siis me lendame üle jõgeva ja järva-jaani ja jõuame tallinnasse

maandume vabaduse väljakul pärast seda kui oleme vabaduse kella pikali sõitnud
ja oleme veel vabamad

ja jalutame moskva kohvikusse ja tellime krakovi vorsti jõgeva kollase kartuliga

aga see on otsas
me naerame täiest kõrist
kui see otsas on ja ütleme kooris

lauldes

et siis tooge seee-eeeedaa, mis oooooooooon

ja siis toob edgar savisaar kes on ettekandja, meile jogurtitordi

mille peal on kalliskivid

need korjame ära ja tordi sööme nahka

vabaduse platsile on kogunenud palju rahvast ja me lehvitame neile

ja taevast langevad lilled

ja kõik joovad kokakoolat ja on õnnelikud

siis ma lendan koju tagasi sest on õhtu
istun arvuti taha

ja kirjutan sulle, et täna sai roosa kädillakiga lennatud ja moskva kohvikus käidud
ja kõik see muu

Andres bussist.

Läksin Tallinnast bussi peale, šampus kotis. Minust paar rida tagapool arvas keegi et äkki peaks alt kotist (mis asus pagasiruumis) konjaki tooma. Aga pealevõtukat pole. Sekkusin ja pakkusin vichi vett, mis mul samuti kotis oli, tingimusega, et nad mulle ka konjakit annavad. Ja lobisesin välja, et mul on ka šampust. Blabla... ei midagi.

Sõitsime. Järsku koputas keegi tagantpoolt. See oli noormees kes oli konjakist rääkinud. Tahtis šampust ära osta. Küsisin 60.- kuigi see oli ilmselt oluliselt kallim. Aga mina sain ta niikuinii tasuta. Müüsin maha.

Mõtlesin natuke ja ostsin pool tagasi. Tegin ettepaneku koos juua. Jõime siis. Aga viisakam oleks ju topsidest juua, mida polnud. Küll aga oli plastmasspudel, mille sai pooleks lõigata ja teha 2 pokaali. Jõime siis. Lõime kokku. Tema nimi oli Andres. Minu nimi oli see mis mu nimi on.

Ajasime plära, jõime. Siis enam ei ajanud. Mingil hetkel prantsatas ta samale istmereale teiselpool vahekäiku. Rääkis et tal on Soomes ehitusfirma ja teevad asju, aga kopp on ees. Tahaks Eestisse tagasi. Intellgentne ja meeldiv inimene oli. Siis rääkis, et ta ostis ka Audi A6-e. Võrus, kust ta pärit on, on kõigil Audi A6 või BMW-d. Tavaline ja mõttetu oli tema iseloomustus sisuliselt.

Ta oli natuke kadunud. Otsis ennast. Mulle meeldivad kui inimesed on kadunud ja sellest aru saavad ja ei arva, et ehitamisest, Audi A6-st, papist ja joogipanemisest maailm koosnebki. Vaid otsivad mingit mõtet või kohta.

Meeldiv kohtumine oli bussis. Oleks võinud telefoninumbri võtta. Häid ja hakkajaid inimesi pole lihtne leida.

Päike paistab.

Musta kuubikujulise ruumi iga seina keskel on punane sõõr. Iga sõõri keskel on roheline oliiv.

Ruumi keskel ümmargusel taburetil istub torukübaraga mees. Meest on neli. Ta on nemad. Nad on siiami nelikud. Kättpidi kokku kasvanud. Ruumi seinad on neist kolme meetri kaugusel. Kõlab gong. Samal hetkel väljuvad neljast suust välkkiirelt neli pikka sisalikukeelt, mis napsavad punase sõõri keskelt oliivi ja neelavad selle alla.

Sõõride keskele tekib valguskiir. Sõõrid avanevad. Päike paistab meestele peale ja sulatab lahti nende käed. Nad hüppavad pea ees sõõri kaudu välja, helesinisesse merre ja ujuvad kallastele. Seal on kõik olemas. Päike paistab.

Võib ka nii.

Üle vihmase tänava
piki vihmast tänavat
porilompide vahel
ka sees vahetevahel
kõnnin koju.

Kukerpallitades üle tänava
veereb roheline junn
rohelise junni nimi on
Zingalamadern Shell -
ta on marslaste kunn.

Dzentelmen olen ja jalutan
edasi vihmavarju klõpsudes
peas torukübar ja keep üll
Selverist läbi ei läe,
piima ja saia on kodus veel küll.

Šveitsi šokolaadi karbis käes
võileivatort hää lõhe ja kalamarjaga
dekoreeritud pihlakamarjaga
tuleb vastu Tartu stiilseim tsikk
aga teiselpool teed kahjuks
tikkkontsad teevad tikk-tikk.

Seljas valge mantel poolik lehvimas
juuksed punased ja olekus on ättitjuud
ättitjuud varjamas haigust hinges
mille tekitas saatuslik djuud.

Õhtu on guud.

Kvaliteetse elu poole.

Saavutasin elukvaliteedi tõusu. Ostsin poest telekale universaalpuldi Xiron. Hiina toode. Maksis 49.- krooni. Töötab perfektselt.
Nüüd saan telekat voodis lebades välja lülitada ja vahetada programme ka allapoole, mitte ainult ülespoole nagu originaalpuldiga Samsung.

Lisaks sellele puhastasin katlakivist ummistunud dušisegisti Piralla. Itaalia toode. See töötab nüüd samuti perfektselt. Peenikesed veejoad väljuvad taas aukudest, mille kaudu nad väljuma peavad ning teevad seda suunaga allapoole, mitte paremale ja vasakule dušikardina vahelt välja. Seda on rahustav teada ja meeldiv kogeda.

Torumehed torupealik Eduardiga eesotsas vahetasid välja püstaku veetorud. Areng ju seegi. Selle käigus lahkus mu vannitoa seinalt veel mõni plaat. Tundub, et liigun elukvaliteedi tõstmise poole ka vannitoa sektsioonis. Vähemalt on vannitoa remondimõtted minu laiska pead viimasel ajal tihedamini läbinud kui varem.

Tsirkus.

Niikaua kui mina põõsa taga Reinu Pizzat sõin ja kokakoolat peale jõin pidas Arnold Rüütel kõnet, millega kuulutas avatuks monomentaalskulptuuri Kalevipoeg kündmas.

Kalevipoeg kündmas asub Põltsamaal Sõpruse pargis. Selle autor on Tauno Kangro. Selle ellukutsuja on Ants Paju. See koosneb mitmest elemendist - edasi rühkivast hobusest, kelle turjakõrgus on u 2 meetrit, jässakast u 2,5 meetri pikkusest (kummargil asendis) Kalevipojast hobuse taga, kes surub atra maasse, põlvesügavusest u 20-meetrisest künnivaost ja seitsmest suurest kivist, mis on künnivaost välja küntud.

Iga kivi on kellelegi või millelegi pühendet, kusjuures pühenduste valikuprintsiip on kummaline. Kui üks kivi on pühendatud esimese Eesti lipu õmblejale ja üks küüditatud eestlastele, siis üks on kõigile toetajatele ja üks suursponsorile AS Kalevile. Paatos meets money.

Kohal olid president, maavanem, ministreid, riigikogu liikmeid, vallavanemaid, Põltsamaa linnapea, Urmas Sõõrumaa, Heldur Meerits, Simson Seakülast, prussakaid, kes eelnevate ümber lipitsesid ja u paarituhandeline inimhulk.

Peeti kõnesid. Räägiti Eestist, eestlastest, põlluharimisest, Eestist, eestlastest, raskest ajaloost, põlluharimisest, AS Kalevist, toetajatest. Tehti nalja, lauldi, peeti kõnesid, lauldi.

Rahvas sai näha kuulsaid inimesi. Sai tasuta kommi. Sai kuulda koorilaulu. Sai näha ilutulestikku. Saab edaspidi näha monumentaalskulptuuri, päeval päevavalguses, öösel elektrivalguses. Rahvas sai tsirkust. Nüüd teavad keda valida.

Mina sain sita pizza peale 25.- eeku kulutada ja tegelda antropoloogiliste vaatlustega.

Surnud elus.

Täna hommikul olin heleroheline viinamari. Päev on läbi. Olen muutunud rosinaks. Igaks juhuks hiilin mööda seinaäärt.

Homme ärkan vara. Kell 5:46. Käin vargsi duši all. Teen hästi vaikselt. Kuivatan ennast vannitoa nurgas. Liigseid liigutusi ei tee. Liiga suure amplituudiga liigutusi ka mitte. Hambaid harjan nii, et küünarnukiga ei vehi. Pärast söömist lipsan tasahilju välja. Et keegi ei märkaks. Kõnnin kiiresti raudteejaama poole. Lühikeste kiirete sammudega. Pilgu hoian maas. Äkki tuleb keegi vastu ja vaatab mulle otsa. Ma ei taha seda. Ma ei taha neid näha. Kedagi ei taha näha.

Istun rongi. Pilgu hoian maas. Klienditeenindajale vastan siiski sõbralikult, sest ma ei taha teda solvata. Siis süvenen millegi lugemisse. Tallinnasse jõudmine on kergendus. Rongilt lahkuva massi seas olen juba anonüümne. Tallinn on anonüümne. Ma ei koti seal kedagi. Keegi ei märka mind. Lähen üle tee parki. Liigun mööda Schnelli tiigi äärset rada. Seal mulle meeldib. See skulptuur kelle tagumik on maa sees, on lahe. Seal on vähe inimesi. Nende tempo on aeglane. Nad on rahulikud.

Wismaris olen asjalik. Räägin ainult seda mida vaja. Hakkan jälle kasvama viinamarjaks. Võtan bussi, sõidan Tartusse. Kuulan muusikat mida tahan ja olen üksi. See on hea. Mõtlen. Püsikiirusehoidja puudumine häirib.

Võtan Tartust inimesed peale. Nad on lärmakad. Teen sõbralikku nägu. Tegelikult olen väsinud ja tüdinud. Panen inimesed sadamas maha. See on kergendus. Olen väsinud. Sõidan tagasi. Mõtlen asjadele, millest ma lahti ei saa. Sõidan. Olen väsinud. Jõuan koju. See on kergendus. Viskan pikali. Magan tunnikese. Lähen sünnipäevale. Kuigi ma ei taha. Tahan puhata ja üksi olla. Ma ei joo ka ju enam.

Olen robot ja teen mis kästakse. Olen üksi. Mandun ja tõmbun endasse. Protsess jätkub. Olen surnud elus.

Eesti elu

Selveris käisin. Astusin uksest välja. Ukse ees seisis kabriolett Ferrari. Pargitud kuhugi nurga peale ja loomulikult autode sõiduteele ja parkimiskohtade kõrvale. Jäin huviga ootama, et 1)mis häält auto teeb 2)kes sellega sõidab.
Hääl hääleks a siis tuli omanik. Nokats peas, mingi natuke hip-hop a pm 10 kildi peale näha, et jõmm, mis jõmm. Ilmselt metsa- ja siis kinnisvarasoonele sattunud.
Ferrarirüvetamine, ma ütleks. Selline auto, nagu ka smoking paneb intelligentse inimese teistmoodi käituma. Käituma vastavalt. Ega Ferrari matsi riku.
Selline elu meil siin Eestimaal.

U-nägu vol 2.

Täna öösel nägin jälle und, mida ma mäletan.

Sõitsin GAZ-53-ga hästi aeglaselt kuigi gaas oli põhjas. A kiiremini ei tahtnudki. Mingi tüüp istus kõrval. Järsku jäid ette 2 vanamutti. Kõndisid, suured küürud seljas umbes sama kiiresti kui ma sõitsin, aga tiba aeglasemalt. Ma jõudsin neile järjest lähemale. Nii lähedale, et ma ühte enam üle kapoti ei näinud. Siis hakkasin mööda sõitma. Keerasin rooli tunde järgi vasakule, et mõlemast mööda saada. Nägin, et ühest sain mööda, aga teist ei näinud. Küsisin kõrvalistuja käest, et ou vaata aknast kas ma sain mööda ja võin tagasi keerata. "Jah, võid", ütles ta. Hakkasin keerama ja siis jätsin millegipärast auto seisma. Läksin välja vaatama ja nägin, et olin sellest teisest, keda ma hästi ei näinud, esimese rattaga tagasikeeramise ajal üle sõitnud. Auto külg oli verd ja löga täis. Valkjaid ajutükke vedeles ka. Mutt oli puruks plärtsatanud. Mitte midagi ei jäänud järgi.
Teine mutt vahtis lolli näoga. Emotsioonitult nagu mingi ese. Mina mõtlesin, et jama raisk, nüüd peab autot pesema. Aga muidu jättis külmaks.

Siis ärkasin üles ja läksin vannituppa, mille kraanist ei tulnud tilkagi vett, sest usinad töömehed olid jõudnud hommikul veetorud keldrist maha lõigata. Tegin selgeks, et hommikul on võimalik ennast veekeetjast leitud kahe kruusitäie veega täiesti adekvaatsesse konditsiooni viia kuigi pead pestud ei saanud.

Varun vett. Igaks juhuks.

Mul on hea meel, ikka veel.

Hapukapsas riisi, ubade ja õunamahlaga on väga huvitav kombinatsioon. Soovitan proovida.
Täna hommikul selgitasime välja misasi on angervaks. Kas sellest ka salatit saab teha on hetkel ebaselge. Samas ei kavatse me selle probleemiga täna rohkem tegeleda. Minu ümber on jätkuvalt väga ilusad inimesed! Jätkuvalt on mul selle üle hea meel.

Ma olen Malle!!!

Ma ei peaks kunagi joomist maha jätma, vaid pigem seda soodustama. Sest ma olen nii geniaalne kui ma olen täis. See ei ole subjektiivne hinnag. See on objektiivne. JAH, MA SUUDAN ENDA SUHTES OLLA OBJEKTIIVNE! Mu kõrval on väga ilusad ja targad inimesed ja hoolimata sellest et ma nii ilus ei ole hämmastan ma ennast pidevalt oma tarkusega, oma naljasoonega ja ettenägemisvõimega, mis põhjustab kõike seda eelmist. Mida? Küsite te. Küsige edasi. Napakad, te ei saa aru. Ma ei viitsi seletada ka. Olen ma Kuningas? Olen ma Idioot? Olen ma uskumatu mees? JAH. MA OLEN VÄRDJAS!!!! Ma armastan Teid kõiki! väga.
lollakad.

Head sõbrad.

Mul on mõned sellised sõbrad, et kui ma täna hommikul üles tõusin, siis ma olin lihtsalt nii heldinud sellest kui head sõbrad nad on. Esimene mõte, mis pähe tuli oli, et ma armastan neid häid sõpru, sest nad on nii head mu vastu olnud. Ja ma olen tänulik nende eest. Ja samal ajal ei olen pisut segaduses ega mõista miks nad minusugusega sõbrad tahavad olla. A tahavad ja on ja ma armastan neid selle eest. Head sõbrad, ma armastan teid! Ja olen teie eest piiritult tänulik!

Parim unenägu

Kuivõrd mulle tundub, et mu roie on murtud, siis nägin ma öösel järgmist unenägu.
Roie tuli seest päris lahti ja läks kuskil kõhupiirkonnas täitsa viltu. Läbi naha oli käega tunda. Otsustasin ta enda seest päris välja võtta. Sain läbi naha kuidagi roide otsast kinni ja mudisin ja üritasin seda ülespoole suruda niikaua kui sain otsa suust kätte. Tõmbasin kondi välja.
Siis tundus, et sees on mingeid juppe veel üle. Samasuguse mudimise peale sain veel kätte ühe selgroo ketta ja miskipärast rangluu. Siis läksin vannituppa, pesin nad ollusest puhtaks, võtsin sülle, sest nad olid miskipärast väga suured ja läksin traumapunkti, et saada vaadata kas neid äkki mu sisse tagasi saaks panna. Ilma nendeta oli kergem ja tervem tunne.

Veel telefoniuudiseid

Lõpuks ometi on moblale vajalik lisavidin külge leiutatud.
EPL kirjutab:

Korea telefonitootja LG toob veel sel aastal turule uuendusliku mobiiltelefoni, mis peaks eelkõige sobima inimestele, kellel tekib allasurumatu kihk purjus peaga valedele inimestele helistada.

Nimelt on võimalik telefon panna blokeerima kõnede tegemist teatavatele numbritele, näiteks ülemusele, endisele tüdruksõbrale või ükskõik kellele teisele, kui telefon tuvastab teie hingeõhus joobe. Loodetavasti jõuab LG LP4100 varsti ka Eesti poelettidele.

Kuigi disain on küsitav, on müügiargument olemas!

Ajaloo- ja poliitikahuvilistele

Loetagu.

DI

Nii. Ostsin oma esimese DI. See oli ka mu viimane DI, ma loodan. Ostsin, sest reklaamiti, et seal poseerib Maailma ettekandja Evelin, kes on väga nummi muarust. Elus siiski nummim kui avaldatud piltidel.

Otherwise, täiesti mõttetu ajakiri. Seal on null loetavat artiklit, täiesti haiglane keelekasutus ja napakas teemadevalik. Ilmselt on see mõeldud pubekatele. Pask ühesõnaga. Lisaks on ta trükitud kriitpaberile, millega ei saa ei tagumikku pühkida ega lõket läita. Eksole.

Peatoimetaja Kaljundile soovitaksin kaljult alla hüpata.

Või on keskmine Eesti mees tõesti nii loll?

Tehke järgi või ostke ära!

http://video.google.com/videoplay?docid=515642196227308929

miskipärast ei oska ma linki normaalseks teha :S

Seda, et...

Täna tundus mulle, et minust võib isegi asja saada. Mis asja täpselt, seda ei oska veel öelda. A no midagi ikka vast.

Samas tundus mulle täna, et peaks joomise maha jätma. Ikka eriti loll tegevus.
Viimasel ajal lähen ma napsutamise käigus kuidaigi ülekäte. Asjad hakkavad juhtuma. Pärast mõtlen, et no oli vaja siis jälle vä!?
Raha kulub ka palju. Nagu 100 korda olen mõelnud seda juba. Ma vist olen mõtleja, mitte tegija.

alar

Proovitagu täispeaga alar öelda. Esmalt tuleb aral(mjahkisnakk) ja siis al(mjähkisnakk)ar. Keeruline.

Võimule-võimule!

Kui mu elus vahepeal midagi huvitavat ei juhtu siis kandideerin 2009 ka Tartu Linnavolikokku. Höhöhöö.

www.tartu.ee

Kommentaar.

Mitu erinevat postitust laen järjest üles siis kui olen olnud eemal internetist ja lihtsalt kirjutanud mis pähe tulnud kui pole parasjagu olnud inimest, kellele oma tähelepanekust kohe rääkida.

Laevaga üle vee.

Saaremaa Laevakompanii on monopolistaatuse tõttu ennast lõdvaks lasknud (kui ta kunagi üldse on parema kvaliteediga olnud.) Laev on sitane, vaibad on kulunud, pask vedeleb maas, vähemalt 1 tool on katki, kruvid on lahti jne. Tõsi, hinnad on odavamad kui ma arvasin. Õlu 25.- on tavaline kõrtsihind. Arvasin et mingi 40 või nii.
Veel. Laevaehitus on ilmselt samuti mingisse aega kinni jäänud. See konkreetne laev on üleni rauast ja nõme. Sellised laevad ongi rauast. See konkreetne on ilmselt paarkend aastat vana ka muidugi.
Siiski kahtlen, kas laevaehitajad teevad olulisi pingutusi et midagi uut välja mõelda.
Kas raud on tõesti parim laevaehitusmaterjal? Kas lisaks konstruktsioonidele peab ka muu rauast tegema? Kas laevad peavad olema nii rasked? Kui laeva massi vähendada umbes 10 tonni võrra (mis, ma olen veendunud pole sugugi keeruline), siis kui suur oleks kütusesääst näiteks Rohuküla-Heltermaa liinil? Samas ei saa laev olla ilmselt lõpmatult kerge, sest ta peab evima mingit stabiilsust tuulega. Aga, see mida ma näen sõitmas on mõttetu monstrum.
Napakalt inseneeritud. Selleks ei pea olema laevaehitaja, et seda mõista. Lihtsalt pisut tehnilist taipu evima. Nii õlu sai otsa. Võtan uue. 25-kroonise Kulla.

Himbo

Hei tsikk, kes sa Pühapäeval 16.07.06 Tallinna Bussijaamas halli Corvette Stingray-ga ringi müristasid. Võta mind peale and take me there:P.

Pajukepist õunapuud ei kasva.

Vajame rohkem eestlasi! Milliseid? Selliseid traaffe nagu need millistega ma koos bussiga Tartust Tallinnasse sõitsin vä?
Isa ja poeg parm-ehitajad. Isa oli u 40 poeg 20. Nokatsid kuklas.
Isa: Ää, mis see buss lääb talinasse vää? Ok, palju see pilet siis tänapääval massab, höhöhöö!? (mingi naljakoht oli kuskil vä?) pois maksab ise, ta teenib ise ju, höhöhöö.(bussirahval oli seda infot väga teada vaja)
Poiss: Ää, ma teenin ise jah!
Isa astub trepist üles a natsa švipsis ja siis maandub peaaegu mingile esimese rea tädile otsa. „Ää, viltune värk ää, höhöhööö!“
Poiss järel samasugune lõngus raisk.
Ja siis on mingi teise ehitusparmõliga vaja Mäos juhust kasutada kui perekond Paju maha läheb ja bussipaviljoni taha kusele minna, a igaks juhuks sealt mitte välja tulla ja suitsud ette panna, et bussitäis rahvast oodata saaks ja buss graafikust maha jääks ja et mina, kes ma Hiiumaale edasi sõidan oma bussist maha jääks eksole.
Maha ei jäänud, aga põhimõtteliselt on selliste jobude ignorantsus ja mõttelaad(kuigi vaevalt nad mõtlevad) mulle vastuvõetamatud.
Ja bussijaama kohale jõudnuna arvake ise kas isa ja poeg loopisid sitta maha kuigi prügikast oli 2 meetri kaugusel ja ilastasid seal ja naersid höhöhöhh oma rõvedal prolemoel?
Munad maha! Tolerantsus väheneb vanuse kasvades.

Tänaval aetakse juhe kokku

Sõites jalgrattaga koju kui meesterahvas ei saanud ma mitte märkamata jätta kõiki neid noori daame, kes kõndisid tänaval ja nägid välja ahvatlevad.
Sõites jalgrattaga koju kui filosoof ja inimestevahtija ei saanud ma mitte märkamata jätta omaenese alateadlikku mõtet, mis on kirjas eelmises lauses.

Kui nad on ahvatlevad ehk põhimõtteliselt kiusatust tekitavad ja neid on nii palju, siis mida pean ma tegema, et kiusatusest vabaneda, küsisin ma endalt järgmisena. (Hehee, ma tean, mis te vastate:), aga see on ajutine lahendus ja küsimus jääb!)

Kas kõigile ahvatlustele peab järgi andma kui need sinu ette seatakse? Ma arvan et mitte. Inimesena pean ma suutma teha valikuid mingitest põhimõtetest lähtudes, mis eristavaksid mind loomariigist. Kui minu käitumine oleks ajendatud ainult looduslikest tungidest ning need oleksid minu toimimise ainsad lähtealused, siis ei oleks ma inimühiskonnas toimimiseks kõlbulik. Nii ongi, et ühed, kelle tungid neid rohkem valitsevad, sattuvad tihedamini jamadesse kui teised, kes neid rohkem kontrollida suudavad.
Tõde on vahepeal, radikaalsust ma ei taotled. Tasakaalu taotlen.

Enivei, kui kõike ei saa, tuleb teha valikuid. Aga mis kriteeriumite järgi? Inimesi on võimalik teoreetiliselt juppideks võtta. Nii isiksuseomaduste poolest kui ka füüsiliselt. Aga samas on inimesed terviklikud ja kujunenud selliseks nagu nad on. Ühe inimese jupid ei sobi teise külge ja vastupidi, sest see rikub terviklikkust. Seega pole inimestel mõtet võrrelda ennast teiste inimestega osade kaupa. (Tegelt pole üldse mõtet võrrelda, sest kõik on ainulaadsed.)

Aga kui ma inimese juppideks võtan, siis ei näe ma teda tervikuna. Samas võin ma inimest näha tervikuna ja vaimustuda tema detailidest.

Põhimõtteliselt on see kõik arvutamine. Sellepärast peab arvutamise kõrvale heitma ja lähtuma intuitsioonist!
Ja ratsionaalse olendina küsin endalt jälle, kas saab lähtuda intuitsioonist kui kõik ratsionaalsed argumendid mingil ajahetkel viitavad intuitsiooni potentsiaalsele eksimisele?

Mis juhib minu valikuid? Kas ma kalkuleerin, mida tohib ja mida mitte? Ei. Minu valikud on samuti intuitiivsed. Ma ei saa minna vastuolla omaenda intuitiivse otsusega. Kas see tähendab, et mul puudub vaba tahe? Ilmselt.

Kui mul puudub vaba tahe, siis kas mul on valikuid? Ilmselt mitte.

Asjad on nii seatud, mis teha? Lähen magama ja võtan kergelt:). Pange riided selga kui tänaval käite, tegelt ärge pange:P.

Endale

Otsisin nädalavahetusel teed painetest vabanemiseks, et saaks lõdvestunumalt elada. Mulle tundub, et ma tegin mingi alguse vabastamaks ennast oma mõtete orjusest, mis ütlevad seda kuidas ma pean käituma ja ennast kontrollima ja mida tegema. See on väga hea moodus kuidas endale stressi tekitada.

Tuleb teha asju, mida tahad ja mitte pingutada ja punnitada ka kohustustest vabal ajal. Tuleb hoolida rohkem endast ja vähem teistest. Sest lõpuks hoolivad inimesed ikka ainult iseendast. Ei viitsi nii palju hoolida.
Kõik, mis sa teed, teed vaid endale, su ees on miljon teed...

Proovin painetest vabanemist jätkata.
Vananemine on imeline kogemus. Mulle meeldib.

Homme vastan telefonile siis kui ise tahan. Enne kümmet kindlasti mitte. Ja südametunnistust ei viitsi piinata sellepärast.

Moron-phone

Telefonil on eriline sisemine LCD-peegel. Mobile Beauty Box funktsioon võimaldab kasutajatel teha fotosid ja lisada fotodele erinevas stiilis soenguid. Kasutajad võivad omavahel kokku liita ka kaks erinevat näokujutist, et näha nende kombineerimise tulemust. Heureka!

Küsimused suurele ringile.

Kas iluuisutajad on sellepärast iluuisutajad, et nad ilusasti uisutavad või sellepärast, et nad ilusad on?
Ja kas need väikesed tüdrukud tahavad saada sama ilusaks kui see suur tüdruk, kes ilusasti uisutab?
Ja kui nad suureks ja sama ilusaks saavad siis kas nad hakkavad ka meeste ajusid keppima nagu nende eeskujud teevad?

Strangelove?

Pikkade juustega noormees kõndis minu maja eest mööda ja hüüdis: " Kristjan, oota, ma armastan sind!". Läksin akna peale ja vaatasin, keda ta kõnetas. Temast paarkend meetrit eespool kõndis lühikeste juustega noormees.
Pikkade juustega noormees hüüdis nüüd lühikeste juustega noormehele: " Kui sa seisma ei jää olen ma sunnitud sulle selja tagant jalaga pähe lööma!" ???

Chuck

What would Chuck Norris do? Nii kõlab küsimus, mida pean endalt küsima kui käes on raske hetk. Chuck Norris teab alati mida teha. Jääda endale kindlaks ja anda pahadele tappa. Chuck Norris won't walk away. Ta seisab sirgelt ilma ühegi võbeluseta habemes, siis hoiatab ja siis lööb.
So, that is what I am going to do.
Kahjuks on tänases osas Chuck Norrisel mälukaotus ja ta ei tea isegi seda kes ta on, veel vähem seda mida ta tegema peaks.

Indifferent

Ma ei tea millest see tuleb, aga kui ma täna, praegu, koju tulin, siis ma tundsin kuidas mu mõtted lähevad minu sisse. Mõtted ei ole asjadest, mida ma just kogesin ja mis mulle võisid tähendada midagi, vaid mõtted lähevad enda sisse. Ei oska seda paremini seletada, aga teiste inimeste käitumise analüüsimine peatub mingil hetkel ja rohkem ei viitsi sellega tegeleda. Varem viitsisin ja pidin ja tahtsin. Mis oli rumalus.
See on väga hea, sest kui asjade suhtes ükskõiksem olla siis ei lähe nad ka hinge.
Ma ei tea mis saab. Mul on pohhui. Niikaua kui pole midagi olulist, mis ei ole mina.

inime

Head lugejad, kui neid on. Teil pole tegelt õrna aimugi, mis toimub minu pea sees ja mida ma mõtlen. Mõned võivad teada seda ja toda, mõned rohkem ja mõned vähem.
Aga ma ei saa öelda kõike, mis mul peas on. Mis tähelepanekuid ma olen teinud ja mida ma arvan mingitest asjadest. Sest minu veendumused, vähemalt enamk neist on tulnud läbi case-study. Ja kui teadmise taga on case, siis seal on inimene, kes võib seda lugeda. See inimene võib olla minu jaoks väga kallis ja väga tühine. Aga kui ma ütlen võivad mõlemad haiget saada.
Võtta mu ütlust minu absooluutse hinnanguna. Mida see ei ole. Hinnang on partikulaarne ja võib terviku suhtes absoluutselt mitte rolli mängida.
Ja vastupidi.
Ma tahan aus olla, aga ei saa ja ei taha ka. Ma tahan ka sotsiaalne olla. Ma tahan, et kallitel oleks hea. Ja ilmselt tahan ma ka tagasisidet. Olen ainult inimene.

Uni

Ärkasin u kell 6. Absurdne aeg. Siis vähkresin poolteist tundi ja just siis kui peaks üles tõusma tuli jälle hull uni peale. This sucks. Õnneks nägin ma und. Unes tuli mu juurde väike, u 5-aastane roosas kleidis blond tüdrukutirts ja ütles, et ole rahulik ja kõik saab korda vms. A muidu ei taha mitte midagi teha. Ainult magada.
Tohoh! Klaveri seest tuli baleriin välja.

Tra, vaatasin oma eelmisi postitusi. Nagu faking Jüri Kuuskemaa vms. Vapustused mõjuvad mulle halvasti ilmselt.

Kirik

Tööjuure aknast, kui ma ennast pisut keeran, näen Jaani kiriku torni. See on vaskplekist, mis on oksüdeerunud ja tõmbunud tumepruuniks, vahepeal oli see roheline. Kirikutorn on üsna sihvakas, aga mulle meeldivad veel sihvakamad tornid. Ses mõttes võiks ta olla minu arvates veel pisut kõrgem ja väljavenitatum. Juuresolev pilt on maalitud 1860 ja sellel on torn praegusest sihvakam! Torni on lapitud ka uute telliste ja lubimördiga.

Jaani kirikus sees käies tundub see mulle olevat liiga minimalistlik ja modernne. Vana hõngu on vähe ja kütteseadmed on liiga head. Kliima on liiga hea. Kirikus ei pea liiga mugav olema. Pink peab olema natuke kõva ja ebamugav, kliima jahe või isegi pisut rõske. Siis on õige. Pärast taastamist pole sinna veel piisavalt ajalugu salvestunud. Terrakotasid (põletatud savikujud), mille poolest see kirik ainulaadne on, ei ole nähe. Võib-olla paar tükki leiab kui hästi otsida. Sesmõttes on see kirik natuke igav ja turistid kindlasti pettuvad kui nad siia tulevad.

Samas on seal kirikus head inimesed ja Jaani kirik saab ajapikku kindlasti heaks kirikuks. Aga selleks on vaja aega. Ma arvan et kirikust võib asja saada umbes 50 aastaga, mitte vähemaga.

Praegu tulevad mulle meelde Pühavaimu kirik, Halliste kirik, Karksi-Nuia kirik, Kaarli kirik.

Pühavaimu kirik peaks olema vanim säilinud kirik mandri-eestis. Seal on sees tõeliselt palju ajalugu ja see on väga vana. Ehitatud enne reformatsiooni loomulikult ja seetõttu suursugusem kui hilisemad Luteri kirikud. Samas tundus see praegu olema laisas korras. Just laisas korras! Asjad vedelesid pinkide peal ja mõned pingid olid üksteise otsas jne. Mage.

Halliste kirikus, mis on korduvalt maha põlenud ja vist 4 korda üles ehitet on salvestunud minu arvates palju valu ja seal, tundub mulle, on kõva pauer sees. Samas ehitati ta viimati üles 90-te alguses ja ehituskvaliteet ning materjalid on magedad. Aga pauer on sees.

Karksi-Nuia kiriku torn on viltu nagu Pisa torn. Kirik on ehitatud ürgoru nõlvale ja torn on ära vajunud. Muidu on väga armas väike maakirik, kus on sees palju rahulikku ja rõõmsat külaatmosfääri.

Kaarli kirik on nö maarahva kirik ja rahvusliku uhkuse tunnusmärk. Kui ma õigesti mäletan siis altarimaalil kujutet Kristus on Köleri maalitud ja Jaan Krossi väitel on modelliks olnud eesti talupoeg. Igatahes on seal kirikus jõudu ja uhkust ja trotsi.

Kirikute puhul olen veel tähele pannud, et nad lagunevad väga visalt ja kui lagunevad siis inimesed ei käi neid lammutamas nagu vanu kolhoosihooneid jms. Ilmselt on kirikute vastu siiski natuke suurem aukartus kui muude hoonete vastu.

Huvitav kui kaua mul võtaks aega, et oma kätega mõni mahajäetud väiksem maakirik korda teha? 5 aastat? 10? See oleks hea distsipliini treenimise võimalus.

Samas ei pea üldse kirikus käima kui ei taha. Põhimõtteliselt võib ka enda sisse kiriku ehitada, aga kuivõrd inimene on meeleline olend siis on lihtsam mõtteid koondada vastavas ümbruskonnas.

Muide, sõna "kirik" on eesti keeles sümmeetriline.

Usku sisendav kruus

"Elu läheb edasi", on kirjutatud tassi peale, mille sain vere andmise eest. Positiivne sõnum kui hommikul kööki minna. Teise tassi peale on kirjutatud "Puhja Vald" tänutäheks Puhja Vallas loengupidamise eest, kolmandale "Sweden"(käisin 2001 aastal Rootsis, kus kohtusin näiteks LAVi inimestega), neljandale "Arengutee" (Maanteeameti kruus, isa töötab seal). "Isamaaliit-Rahvuslik Koservatiivne erakond", see oli ühe endise Eesti Erakonna kruus, millega on samuti palju asju seotud minu jaoks.
Osadele pole midagi peale kirjutatud. 2 plekk-kruusi on. Sellised vana kooli omad. Nendest on eriti hea piima juua. Siis on 2 klaasist kruusi. Nendega on ka oma oluline lugu seotud.
Mõttetuid kruuse on ka. Nendega pole mingit lugu. Need lihtsalt olid kapis kui ma siia kolisin ja ega need ei meeldi mulle ka eriti.
Nii, proovin nüüd eluga edasi minna.

PS! Sisestades googlisse "elu läheb edasi" saab päris palju vasteid, järelikult pole ma ainuke.

Open your eyes!

Mõned asjad on ilusad ja mõned on tavalised ja mõned on koledad. Täpselt samasugune lugu on inimestega ja sündmustega. Samas võib üks inimene olla ühel hetkel ilus, teisel hetkel tavaline ja kolmandal hetkel kole. Asjadega võib samasugune lugu juhtuda. Sündmustega ilmselt nii ei ole, sest sündmused on hetkepõhised. Nad juhtuvad täpselt sellisel ajal nagu nad juhtuvad ja siis saavad nad läbi. Nad on hetkedes, mis enam ei kordu. Alati võib juhtuda sarnane sündmus nagu juba juhtunud on, aga see on siiski juba uus sündmus. Inimeste ja asjade puhul on jäävust tuvastada lihtsam kui sündmuste puhul. Inimese ja asja kohta saab anda mingid parameetreid, mis on mõlema jaoks unikaalsed ja seetõttu on võimalik samu esemeid ja inimesi tuvastada erinevatel ajahetkedel. Inimeste ja asjade kestvus ajas on pikem kui hetkelisel sündmusel, seetõttu on võimalik neid inimetaju jaoks tuvastada. See on sesmõttes loogiline, et inimesed teevad asju ja teevad neid eneste jaoks. Seega peavad nad ajalises mõõtmes olema sarnased, et üksteisega suhestuda. See suhestumine annab omakorda võimaluse iseloomustada ja anna hinnanguid nagu ilus, tavaline või kole. Sündmused on hetkelised ja minevikku kaduvad, kuid inimese kogemus võimaldab siiski erinevaid sündmusi registreerida, sest ka sündmused on sündmused ainult siis kui inimene ehk sündmuse registreerija neid märgata suudab. Vastasel juhul pole tegemist sündmusega inimese tavataju jaoks. Sündmused tekivad ja kaovad, aga nad jäädvustuvad kogemuses. Sarnase mustriga sündmused võivad korduda ja neid registreerides tekivad seaduspärasused.

Aga kogu see pikk jutt ei vasta küsimusele miks osad sündmused, inimesed ja asjad on ilusamad (või vastupidi) võrreldes teistega. Ma kahtlustan, nagu juba paar tuhat aastat enne mind arvatud on, et ilu hindamine käib mingite universaalsete printsiipide järgi. Ja ärge tulge mulle rääkima ilu suhtelisusest ja targutama kultuurikontekstidest. Ma mõtlen palju printsipiaalsematest asjadest kui kultuurikontekst. Universaalsed printsiibid=üldkehtivad reeglid=ajatud reeglid=igavikulised reeglid=maailmakord=see, kuidas asjad on=üks, mis läbib kõike. Seda mõtlen kui ütlen:"Kõik on üks". Printsiibi avaldumisvorme on kõikjal ja kogu aeg. Open your eyes!

Kõik on üks.

Vahepeal on peas 100 mõtet korraga, mille hulgast peab valima. Millist mõtet võtta ja millist jätta? Valikute tegemine on nii krdi keeruline, et pea läheb halliks otsas. Juba on õigemini. Kolmekümneselt, kui mulle niipalju antud on, on pea raudselt hall. Mõtle ja mõtle ja mõtle.

Mõtted on nii väsitavad ja koormavad, et mõtete raskuse all võib kokku kukkuda. Mõned inimesed kukuvad vahepeal mõtete raskuse all kokku või murduvad pooleks. Siis on hea kui on keegi inimene, kes aitab koormast vabastada. Heidab koorma otsast mõtteid alla ja vähendab raskust. Või siis võimendab ühte mõtet nii, et tekib fookus. Hookus-pookus.

Siin ilmselt peitub psühholoogia kui äri edu võti.

Psühholoogi vajab haige inimene, kes on tasakaalust väljas. Tasakaal saavutatakse paljude erinevate komponentide õige doseerimisega. Tasakaal võib alati hälbida. Suuremate süsteemide tasakaalu on raskem kõigutada. 2 inimest, kes moodustavad terviku on suurem süsteem kui 1 inimene. Järelikult püsib paremini tasakaalus. Kui kahest saab veel rohkem, siis peaks seda veel raskem kõigutada olema.
Siin võib peituda perekonna olulisuse võti kristliku maailmapildi järgi.

Teine variant tasakaalu saavutada on vabastada end mõtetest. Budistid vabastavad end mediteerides mõtetest. Nad pidada tasakaalus ja rahulikud olema.

Erinevad kultuurid, erinevad lähenemised. Eesmärk sama.

Aitäh!

Ei, normaalne muidu. Tulin just Raitsi juurest. Väike naps oli eile ja siis koju ei jõudnudki. Ilus ilm, käisin Sõbra Selveris ja nägin endist kooliõde, kes oli ka rasedaks jäänud.

Võtsin Actimeli ja jäätise ja ühe vee. Actimeli jõin kohe ära. Siis hakkasin jäätist sööma. Mingi 10 mootorratturit jõudis valgusfoori taha. Üks vend ajas pöörded üles ja lasi tagumise kummi eduliselt suitsema ja siis panid kõik minema.

Mina naeratasin või muigasin ja limpsisin jäätist. Jalutasin siis linna poole ja jube palju mootorrattureid tuli vastu. Üks palja ülakehaga jorss hängis ka ringi ja Kalle Kulbok sõitis punase Sierraga, lapsetool tagaistmel.

Mul oli selle üle kohe nii hea meel, et pisar tuli silma. Inimesed saavad tegeleda oma hobidega ja rahulikult elada. Mootorrattaga sõita ja jäätist süüa ja lapsi teha. Normaalne.

Nii peabki olema. Aga see ei ole iseenesestmõistetav! Seda EI TOHI võtta iseenesestmõistetavana! Stabiilne ühiskond ja rahu on asjad, mille hoidmiseks peab kogu aeg tööd tegema ja vaeva nägema. See vaev ei pea selline mureliku iseloomuga olema muidugi, selline töökas ja kohusetundlik pigem. Ja asjalik.

Olgem tänulikud selle eest, mis meile on antud, hoidkem ja väärtustagem seda. Haritagu end ja töötatagu. Elagu, õitsegu, kasvagu Eesti Vabariik!

NB! Sudaanis on 20-aastases kodusõjas tapetud umbes 2,5 miljonit inimest.