Ma ei oska enam midagi öelda. Ma küll tajun ja tunnen kõiksugu asju, aga ma ei oska mitte midagi sõnastada. Ja ma ka ei söandakski vist, sest ma olen liiga ettevaatlik. Ettevaatlikkus tapab teravuse, siiruse, dünaamika, spontaansuse, jõu, selguse, puhtuse, elegantsi, ilu, suuruse, värvid, nurgad - kõik isikupärase, kõik, millest võiks vaimustuda. Alles jääb hall pilv häguste äärtega. Porine kasutatud svamm. Haigete liigestega vanamees libedal kõnniteel. Nelja töötava silindriga roostetav Corvette.
Kus on pistrik, kaljukits, Bruce Lee, Bugatti, gepard, orkaan, picasso, luule, lill, leht, flamenco, putukas, allikavesi, päike, ämblikuniit, korall, ilu, rahu, elu, hing. Surnud?
