
Lõbustuspark on täis tulesid ja vilesid, värve ja kloune. Pargis kõnnib mustvalge mees. Tema selga on löödud üks nuga ja tema rindu teine nuga. Punane veri jookseb aeglaselt mööda musta mantlit alla. Ta ei pööra tähelepanu sellele, mis tema ümber toimub. Aga ta näeb kõike, mis tema ümber toimub. Ta kõnnib rahulikult. Ta ei jookse kunagi.
Enamik inimesi ei märka teda. Mõned märkavad. Nad vaatavad uudishimulikult talle otsa, sest ta tundub neile huvitav. Rinnas ja seljas püstiolevaid nuge ei näe keegi. Keegi ei tea kust ta tuleb aga nad arvavad teadvat kuhu ta läheb. Ta ise teab kust ta tuleb, aga ta ei tea kuhu ta läheb. Aga ta läheb enesekindlalt ja otse. Ta läheb edasi kuigi ta jõud on raugemas.
Tema selja taha jääv tee on värviline ja hägune. Suund kuhu ta kõnnib on kaetud halli uduga. Tema jaoks.
Ümbritsevad näevad seda vastupidi.
Midagi ei juhtu. Plaan töötab nagu alati.