
Niikaua kui mina põõsa taga Reinu Pizzat sõin ja kokakoolat peale jõin pidas Arnold Rüütel kõnet, millega kuulutas avatuks monomentaalskulptuuri Kalevipoeg kündmas.
Kalevipoeg kündmas asub Põltsamaal Sõpruse pargis. Selle autor on Tauno Kangro. Selle ellukutsuja on Ants Paju. See koosneb mitmest elemendist - edasi rühkivast hobusest, kelle turjakõrgus on u 2 meetrit, jässakast u 2,5 meetri pikkusest (kummargil asendis) Kalevipojast hobuse taga, kes surub atra maasse, põlvesügavusest u 20-meetrisest künnivaost ja seitsmest suurest kivist, mis on künnivaost välja küntud.
Iga kivi on kellelegi või millelegi pühendet, kusjuures pühenduste valikuprintsiip on kummaline. Kui üks kivi on pühendatud esimese Eesti lipu õmblejale ja üks küüditatud eestlastele, siis üks on kõigile toetajatele ja üks suursponsorile AS Kalevile. Paatos meets money.
Kohal olid president, maavanem, ministreid, riigikogu liikmeid, vallavanemaid, Põltsamaa linnapea, Urmas Sõõrumaa, Heldur Meerits, Simson Seakülast, prussakaid, kes eelnevate ümber lipitsesid ja u paarituhandeline inimhulk.
Peeti kõnesid. Räägiti Eestist, eestlastest, põlluharimisest, Eestist, eestlastest, raskest ajaloost, põlluharimisest, AS Kalevist, toetajatest. Tehti nalja, lauldi, peeti kõnesid, lauldi.
Rahvas sai näha kuulsaid inimesi. Sai tasuta kommi. Sai kuulda koorilaulu. Sai näha ilutulestikku. Saab edaspidi näha monumentaalskulptuuri, päeval päevavalguses, öösel elektrivalguses. Rahvas sai tsirkust. Nüüd teavad keda valida.
Mina sain sita pizza peale 25.- eeku kulutada ja tegelda antropoloogiliste vaatlustega.