
Tööjuure aknast, kui ma ennast pisut keeran, näen Jaani kiriku torni. See on vaskplekist, mis on oksüdeerunud ja tõmbunud tumepruuniks, vahepeal oli see roheline. Kirikutorn on üsna sihvakas, aga mulle meeldivad veel sihvakamad tornid. Ses mõttes võiks ta olla minu arvates veel pisut kõrgem ja väljavenitatum. Juuresolev pilt on maalitud 1860 ja sellel on torn praegusest sihvakam! Torni on lapitud ka uute telliste ja lubimördiga.
Jaani kirikus sees käies tundub see mulle olevat liiga minimalistlik ja modernne. Vana hõngu on vähe ja kütteseadmed on liiga head. Kliima on liiga hea. Kirikus ei pea liiga mugav olema. Pink peab olema natuke kõva ja ebamugav, kliima jahe või isegi pisut rõske. Siis on õige. Pärast taastamist pole sinna veel piisavalt ajalugu salvestunud. Terrakotasid (põletatud savikujud), mille poolest see kirik ainulaadne on, ei ole nähe. Võib-olla paar tükki leiab kui hästi otsida. Sesmõttes on see kirik natuke igav ja turistid kindlasti pettuvad kui nad siia tulevad.
Samas on seal kirikus head inimesed ja Jaani kirik saab ajapikku kindlasti heaks kirikuks. Aga selleks on vaja aega. Ma arvan et kirikust võib asja saada umbes 50 aastaga, mitte vähemaga.
Praegu tulevad mulle meelde Pühavaimu kirik, Halliste kirik, Karksi-Nuia kirik, Kaarli kirik.
Pühavaimu kirik peaks olema vanim säilinud kirik mandri-eestis. Seal on sees tõeliselt palju ajalugu ja see on väga vana. Ehitatud enne reformatsiooni loomulikult ja seetõttu suursugusem kui hilisemad Luteri kirikud. Samas tundus see praegu olema laisas korras. Just laisas korras! Asjad vedelesid pinkide peal ja mõned pingid olid üksteise otsas jne. Mage.
Halliste kirikus, mis on korduvalt maha põlenud ja vist 4 korda üles ehitet on salvestunud minu arvates palju valu ja seal, tundub mulle, on kõva pauer sees. Samas ehitati ta viimati üles 90-te alguses ja ehituskvaliteet ning materjalid on magedad. Aga pauer on sees.
Karksi-Nuia kiriku torn on viltu nagu Pisa torn. Kirik on ehitatud ürgoru nõlvale ja torn on ära vajunud. Muidu on väga armas väike maakirik, kus on sees palju rahulikku ja rõõmsat külaatmosfääri.
Kaarli kirik on nö maarahva kirik ja rahvusliku uhkuse tunnusmärk. Kui ma õigesti mäletan siis altarimaalil kujutet Kristus on Köleri maalitud ja Jaan Krossi väitel on modelliks olnud eesti talupoeg. Igatahes on seal kirikus jõudu ja uhkust ja trotsi.
Kirikute puhul olen veel tähele pannud, et nad lagunevad väga visalt ja kui lagunevad siis inimesed ei käi neid lammutamas nagu vanu kolhoosihooneid jms. Ilmselt on kirikute vastu siiski natuke suurem aukartus kui muude hoonete vastu.
Huvitav kui kaua mul võtaks aega, et oma kätega mõni mahajäetud väiksem maakirik korda teha? 5 aastat? 10? See oleks hea distsipliini treenimise võimalus.
Samas ei pea üldse kirikus käima kui ei taha. Põhimõtteliselt võib ka enda sisse kiriku ehitada, aga kuivõrd inimene on meeleline olend siis on lihtsam mõtteid koondada vastavas ümbruskonnas.
Muide, sõna "kirik" on eesti keeles sümmeetriline.