Kaugelt maalt.

Iga päev kui ma pärastlõunal oma hotellituppa jõuan ootab mind voodi peal kingitus. Söök on suurepärane. Inimesed on sõbralikud, lahked, siirad ja abivalmid. Kõrtsidest kostavad salsa- ja merenguerütmid. Ja ma saan sellega paremini hakkama kui mõned kohalikud! Päeval on 24 ja öösel 19 kraadi. Kuskil linnast väljas on loodus, mis on ilmeilus. Mu telefon ei tööta siin. Mured on kaugel.

Ecuador on lähedal. Teiselpool lauda. Me gusta Ecuador.

Mis siis kui...

Alati kui lähen ära, vastu tundmatusele, mõtlen, et äkki ei tulegi enam kunagi tagasi. Ja mis on siis viimased sõnad, mida ma kellelegi ütlesin. Sellepärast ei taha ma halvasti öelda. Ma ei taha lahkuda pahasena ega tülis. Sest mis siis kui enam kunagi ei näe...

...aga ju siis peab nii olema. Kõik mis on, on nii, kuis peab.

Lohetapp.

Ebaõiglus üle läks
neelasin ta alla
aga korraks järgmiseks
pole ma nii valla.

Ilmselt süüdi ise ka
situatsioonis
teenind ära pole ma
siiski lööki foonis.

Löök võib olla tugevam
väga kõva kohe
purustada mõjusam
punast tuulelohet,

Tuulelohe perspektiivis
pole lootustandev masin
vaadates retrospektiivis
mõistus tundus kasin.