Ühed toredad inimesed joonistasid 3,5 tunniga sellise pildi.
teisipäev, november 28, 2006
laupäev, november 25, 2006
Ich bin ein Berliner!
T.H Ilves ütles Gruusia/Georgia parlamendis kõneldes gruusia/georgia keeles: "Ma olen grusiinlane/georgialane." Ilmselt proovis ta sellega reserveerida kohta tulevastes G ajalooõpikutes.
Sellesse võib suhtuda nii irooniliselt kui ka mõistvalt. Tulevik näitab kumb lähenemine on adekvaatsem.
Sellesse võib suhtuda nii irooniliselt kui ka mõistvalt. Tulevik näitab kumb lähenemine on adekvaatsem.
Why me?
Eile kõndisin mäest alla ja mõtlesin et miks just mina? Millega ma olen selle ära teeninud? Ma ei ole ju teinud mitte midagi peale selle, mis on minu kohus(tus). Ja minu kohus on teha seda, mida parasjagu tegema peab. Mida mind parasjagu tegema kutsutakse.
Aga ma ei kurda. Võtan vastu, mis pakutakse ja teen.
Ja astun homme kirikust läbi. Et öelda aitäh.
Aga veel rohkem profülaktika mõttes, et endasse alandlikkust sisendada. Sest inimene peab alandlik olema.
If you know what I mean.
neljapäev, november 23, 2006
Tartlane
Jah, ma tean. Ei ole ammu kirjutanud.
Aga nüüd kirjutan ju.
Kirjutan sellest kuidas istun kahvees ja siin on erinevad inimesed. Üks on automüüja, kes planeerib koos kompanjoniga ilmselt autoteeninduse laiendamist. Mäletan teda ammust ajast. Ta on korp! Rotalia liige.
Üks on eriti õndsa näoga armas tsikk, kes istub ja mõtiskleb, mida teha. Ma olen teda kuskil kohanud. Joob tomatimahla jälgib inimesi ja mõtleb oma lihtsameelseid õndsaid mõtteid ja üritab samamoodi inimeste kohta midagi arvata. Ja uurib samal ajal midagi oma läpakast.
Minu ees istub sellesama kohviku endine teenindaja. Ta on hierarhias tõusnud. Ei tea täpselt kuhu, aga enam ta siin ei teeninda ja näeb välja kallim ja veel hoolitsetum kui 3 aastat tagasi. Ta ei ole siiski unustanud kuskohast tema karjäär alguse sai. See on meeldiv kui inimesed ei unusta.
Ja veel, u 10 aastat tagasi kui riik ei olnud veel sellises korras nagu ta praegu on ja maal hulkusid ringi pätijõugud ja väljapressijad, oli Tartus üks pätt kellest räägiti hirmu ja aukartusega. Tal oli lahe kiire auto ja üks esimesi baike Tartus. Ta on nüüd taas vanglast välja saanud ja tema toonane ülbus ja lai poos on asendunud sõbraliku naeratusega ja kohvi küsib ta väga viisakalt. Lisaks otsis ta meeleheitlikult eelpool mainitud automüüja pilku, et too talle tere ütleks. Ütles. Palju õnne! Loodan, et ta vanglas budistiks hakanud või Jeesuse leidnud. Soovin talle head.
Peeter Olesk on kirjutanud rändavast inimesest, kellel puuduvad juured ja kellel on nõrk identiteet. Selline inimene ei saa kunagi märkama selliseid pisiasju, sest ta ei viibi piisavalt kaua kohal, et ta neid märgata saaks. Seetõttu võib talle märkamatuks jääda ka muutumise protsess, sest muutumise märkamiseks peavad teatud muutujad püsima muutumatutena.
Aja kulg, paratamatus, sündmuste möödumine, asjade kaduvus... Nende märkamiseks peavad olema juured, selgroog, põhimõtted, identiteet, tugi.
Olen õnnelik, et mul need on ja ükskõik kui palju ma tulevikus ka rändama ei peaks. Ma jään tartlaseks.
Aga nüüd kirjutan ju.
Kirjutan sellest kuidas istun kahvees ja siin on erinevad inimesed. Üks on automüüja, kes planeerib koos kompanjoniga ilmselt autoteeninduse laiendamist. Mäletan teda ammust ajast. Ta on korp! Rotalia liige.
Üks on eriti õndsa näoga armas tsikk, kes istub ja mõtiskleb, mida teha. Ma olen teda kuskil kohanud. Joob tomatimahla jälgib inimesi ja mõtleb oma lihtsameelseid õndsaid mõtteid ja üritab samamoodi inimeste kohta midagi arvata. Ja uurib samal ajal midagi oma läpakast.
Minu ees istub sellesama kohviku endine teenindaja. Ta on hierarhias tõusnud. Ei tea täpselt kuhu, aga enam ta siin ei teeninda ja näeb välja kallim ja veel hoolitsetum kui 3 aastat tagasi. Ta ei ole siiski unustanud kuskohast tema karjäär alguse sai. See on meeldiv kui inimesed ei unusta.
Ja veel, u 10 aastat tagasi kui riik ei olnud veel sellises korras nagu ta praegu on ja maal hulkusid ringi pätijõugud ja väljapressijad, oli Tartus üks pätt kellest räägiti hirmu ja aukartusega. Tal oli lahe kiire auto ja üks esimesi baike Tartus. Ta on nüüd taas vanglast välja saanud ja tema toonane ülbus ja lai poos on asendunud sõbraliku naeratusega ja kohvi küsib ta väga viisakalt. Lisaks otsis ta meeleheitlikult eelpool mainitud automüüja pilku, et too talle tere ütleks. Ütles. Palju õnne! Loodan, et ta vanglas budistiks hakanud või Jeesuse leidnud. Soovin talle head.
Peeter Olesk on kirjutanud rändavast inimesest, kellel puuduvad juured ja kellel on nõrk identiteet. Selline inimene ei saa kunagi märkama selliseid pisiasju, sest ta ei viibi piisavalt kaua kohal, et ta neid märgata saaks. Seetõttu võib talle märkamatuks jääda ka muutumise protsess, sest muutumise märkamiseks peavad teatud muutujad püsima muutumatutena.
Aja kulg, paratamatus, sündmuste möödumine, asjade kaduvus... Nende märkamiseks peavad olema juured, selgroog, põhimõtted, identiteet, tugi.
Olen õnnelik, et mul need on ja ükskõik kui palju ma tulevikus ka rändama ei peaks. Ma jään tartlaseks.
teisipäev, november 14, 2006
Dick I can!
Probleem sisestatakse heledasse kasti. Kasti nimi on "Mr Wolf-The Problem Solver".
Sisestamine toimub puuduliku info ja emotsionaalsete otsustuste põhjal, millele lisandub ununemine, valeinformatsioon, intriigid ja võimumängud.
Kasti sees toimub info korrastamise ja analüüsimise protsess. Kasti teisest otsast väljub puhas koordineeritud informatsioon, mis jõuab rahulolevate inimesteni. Sitt ja saast jääb kasti sisse kinni. Kast muutub mustaks. Ööpimeduses une ajal aurub jamps kosmosesse.
Hommikuks on kast puhastunud. Kõik algab uuesti
(pildil: Mr Wolf probleemi lahendamas)
reede, november 03, 2006
Tere Honda!
Käisin sõbra juures napsutamas ja jõudsin äsja tagasi. švipsis peaga.
Panin teleka helendama ja sealt tuleb saade "Mootorite maailmast". (Kalev Vapper on kadunud.)
Näidati ja räägiti, et on olemas selline organisatsioon nagu Honda klaab. See on klubi inimestele, kes sõidavad Honda marki autodega. Honda klaabi inimestele meeldib Hondadega kiiresti sõita. Ja niisama sõita. Autopedena võin ma öelda, et Hondad on tuntud oma heade(kõrgepöördeliste)mootorite poolest. Lisaks sellele on nad üleüldse üle keskmise hästi kokku pandud. Good engineering, no doubt.
Sedapuhku sõitsid Hondaklaabi mehed Hondadega mingil ringrajal. Võistlemise mõttes.
Mu iroonia läks kuskil kaduma. Väljenduse mõttes. Aga see on jätkuvalt olemas. Sisimas.
Paradoksaalse autopedena ütlen ma, et Hondaklaab võiks läita kollektiivse tule. Bensiinipaakides. Või avada Honda ukse, milles nad istuvad. Ja astuda maailma! Mis on eeldatavasti laiem kui kokpit.
Tellimine:
Postitused (Atom)