?

olen olemas
kuniks antud.
kauem pole.
maha kantud
hiljem olen,
su jaoks...
võin jääda
või mitte
eks jõgi otsusta.
vaid soovida
saan ma.
ja tahta.

Sel ööl.

Äikeselisel ööl tulevad meelde kallid ja koer, kes kardab äikest. Äikeselisel ööl tuleb meelde vihmategija Aspendal ja tema kallim. Ja kahjuks tuleb meelde ka sõda, mida ma kunagi näha ei taha. Sel ööl tajun inimese nõrkust, jõuetust väiksust ja tühisust. Ja inimese ilu.

Ma ei usu, et sellel tänaval praegu keegi magab. Võib-olla ainult need, kes ennast kapitaalselt umbe on tõmmanud. See öö tõstab iivet, sest magada ei saa, õhus on elekter, looduse jõud ja lähedusevajadus.

Äike kaugeneb ja rammestunult jäävad Kalamaja tänava inimesed magama, et hommikul pisut väsinuna, kuid kummalise sisemise rahuloluga tööle minna.

Jää nüüd sinagi magama, kallis lugeja.

Õunapuud ei kõnele.

On väga hea minna vahepeal maale. Nagu mina täna käisin. Alguses sain nõgeselt kõrvetada. Aga see oli mulle paras. Siis hakkasin puid tassima. Puuriida vahelt avastasin 2 rotipesa, igasuguseid erinevaid vaklasid ja tõuke, ussikesi ja paar konna.

Vaatasin puid kohe päris lähedalt ja mulda vaatasin ja taimi. Ja muudkui imestasin kui imetabaselt peen ja mitmekesine on loodus ja kui palju erinevaid putukaid sibab ringi. Igasugust ägedat kräppi kasvas ja elas seal. Ja kõik nad on üksteise jaoks vajalikud.

Ja siis võtsin puu otsast õuna ja jälle imestasin. No kuidas on nii peenekoeline asi kasvanud? Kuidas see võimalik on? Algul pole midagi. Ainult 1 õis. Ja siis kukuvad kroonlehed ära ja hakkab kasvama õun. Muudkui kasvab ja lõpuks ongi valmis. Imelugu. Nopi aga õun ära ja söö nahka.

Kallistasin neid kõiki enne linnatulekut, andsin konnale käppa ja soovisin ämblikele kõike head. Pisukese murega vaatasin ainult õunapuud, sest sel aastal oli ta endale liiga suure kandami selga kasvatanud. Soovisin talle mõttes jõudu ja jaksu, sest õunapuuga rääkida oleks ju tobe. Õunapuud ei oska rääkida.

Lindalend.

Lenda armas Linda
lase tuulel ennast kanda
elu viskab sulle kinda
paneb jalga kristallkinga.
Tunneta ja hinga!

Sinus on teemantsüdamik
väljas pole miskit
plastmasslitrid ja mädanik
kustund koni ja klaas viskit.

Maailma ilu ja lilled on ka
Siiski ära kunagi
ennast maha unusta
kui lähed lendama -
kristallkingaga.

Numb.

Pole kirjutanud pool kuud. Ju siis pole midagi olnud, mida siia kirja panna. Või vahel võimalust. Hispaanias oli sitem nett.

Kõik on tavaline ja muutub järjest tavalisemaks. Rõõmu pole millestki, ega vaimustust, ega viha, ega ilu, ega koledust. Diskol pole ka ammu käinud. Tegelt peaks. Vaim vajab raputamist. Kehagi. Hea, et rahulik uudishimu on säilinud.

Siiski, rõõm oli rattaga arendatud hämmastav perfoomans, a see oli juba üleeile vist. Ehk on hääbund. Ja paar korda olen rõõmustanud teravmeelsuse üle, mida olen täheldanud. Ja korra sain au ja komplimendi osaliseks, millist pole ammu olnud ja milliseid paljud kunagi ei saa. Aitäh.

Simpsonid olid tavapärastelt lõbusad. Aga saal naeris kuidagi valede kohtade peal. Head ööd.