Mida teha vaba õhtuga? Selline küsimus tekkis kui tööl oli käidud ja kõht oli täis. Msnis ei viitsind chattida. Mõttetu tegevus.
Alguses tuli uni ja siis vedelesin natuke. Igavus kadus ära ja mõtted tulid.
Mõtlesin, et huvitav, miks mul igav on. Et igavus on nagu mingi tühja koha tunnetamine vist. Siis mõtlesin, et mis mul siis puudu on. Kõht on täis, teostan ennast ka ja päris huvitav on. No ok, naist ei ole. See justkui on puudus küll. Aga siis mõtlesin, et kas ma hetkel tahaks naist (kaaslasena)? Ei, see pole see tühjus. Kuigi eks see käib ka vahepeal külas.
Siis tuli mõte, et peaks midagi lugema. Jube palju asju on lugemata, mida oleks vaja lugeda, selleks et targemaks saada. Ei viitsi. Pole nagu see tuju...
Seejärel tuli meelde lõpetamata kool. Selle mõtte ajasin kiiresti peast välja, ei ole mõtet endale stressi tekitada kui kõht on täis ja enam-vähem hea olla.
Järsku tuli meelde Tartu-Tallinn rongis loetud eelmise nädala Ekspressi lisa, kus kirjutati vabavarast. Proovisin installida mingit gaimi, millega pidi ka msnis suhelda saama. Ei saanud hakkama. Küsis mingeid imelikke küsimusi, aga ma olen ju ainult arvuti tavakasutaja mitte mingi itimees.
Hmm, Henrik Roonemaa näitas hommikutelevisioonis, et mingil moel saab teha guuglis endale kodulehte. Tööjuures just arutati seda, et peaks uue kodulehe tegema. A nahhui neile veebitegijatele vaja maksta on. Olekski moodne ja ratsionaalne ja teeks guuglilehe.Ise teeks ja pärast oskaks ise muuta ja uuendada ka ja pole igast affidega vaja jännata pärast. Normaalne mõte!
A ilmselt olen ma ikka liiga loll, sest ei leidnud seda kohta üles kus kodulehte saaks teha. A guuglisse kirjutasin "Roonemaa" nime ja siis leidsin tema blogi, eksole. Lootsin, et äkki ta seal ütleb selle kohta midagi, et kus krdi kohas see oli. Tuli meelde, et ta lubas kõigil televaatajatel endale kirjutada kui mingi küsimus on. A kuidas ma kirjutan talle, võõras inimene ikkagi. Ma küll ei viitsiks kui igasugu jobud mulle järsku meilidekaupa lolle küsimusi hakkavad saatma.
Proovisin veel guuglist siis otsida. Ei leidnud. A seesama blogivärk jäi uuesti silma. Siis tuli mõte, et prooviks endale ka teha. Nüüd ma siis olen siin ja ongi natuke õhtut sisustatud jälle. Pean veel uurima, et kuidas siin keskkonnas sedateistkolmandat teha saab. Kui teksti valmis kribin, siis proovin muuta.
Muudan fonti ja värvi ja värki. Mulle väga meeldib kui asjad on ilusad ja kooskõlas. Eksnäis kuidas välja tuleb. Mõnele teisele niikuinii ei meeldi mu blogi värvid või kujundus. Pole modernne, pigem klassikaline. Aga kallid sõbrad, klassika on just see mis on alati moes, järelikult on sellel mingi ajatu komponent, mis teeb selle muutuvatest moevooludest väärtuslikumaks. Kui jäävus on väärtus... A tegelt keegi ei tea niikuinii mu blogi aadressi. Nii et vahet pole.
Alguses tuli uni ja siis vedelesin natuke. Igavus kadus ära ja mõtted tulid.
Mõtlesin, et huvitav, miks mul igav on. Et igavus on nagu mingi tühja koha tunnetamine vist. Siis mõtlesin, et mis mul siis puudu on. Kõht on täis, teostan ennast ka ja päris huvitav on. No ok, naist ei ole. See justkui on puudus küll. Aga siis mõtlesin, et kas ma hetkel tahaks naist (kaaslasena)? Ei, see pole see tühjus. Kuigi eks see käib ka vahepeal külas.
Siis tuli mõte, et peaks midagi lugema. Jube palju asju on lugemata, mida oleks vaja lugeda, selleks et targemaks saada. Ei viitsi. Pole nagu see tuju...
Seejärel tuli meelde lõpetamata kool. Selle mõtte ajasin kiiresti peast välja, ei ole mõtet endale stressi tekitada kui kõht on täis ja enam-vähem hea olla.
Järsku tuli meelde Tartu-Tallinn rongis loetud eelmise nädala Ekspressi lisa, kus kirjutati vabavarast. Proovisin installida mingit gaimi, millega pidi ka msnis suhelda saama. Ei saanud hakkama. Küsis mingeid imelikke küsimusi, aga ma olen ju ainult arvuti tavakasutaja mitte mingi itimees.
Hmm, Henrik Roonemaa näitas hommikutelevisioonis, et mingil moel saab teha guuglis endale kodulehte. Tööjuures just arutati seda, et peaks uue kodulehe tegema. A nahhui neile veebitegijatele vaja maksta on. Olekski moodne ja ratsionaalne ja teeks guuglilehe.Ise teeks ja pärast oskaks ise muuta ja uuendada ka ja pole igast affidega vaja jännata pärast. Normaalne mõte!
A ilmselt olen ma ikka liiga loll, sest ei leidnud seda kohta üles kus kodulehte saaks teha. A guuglisse kirjutasin "Roonemaa" nime ja siis leidsin tema blogi, eksole. Lootsin, et äkki ta seal ütleb selle kohta midagi, et kus krdi kohas see oli. Tuli meelde, et ta lubas kõigil televaatajatel endale kirjutada kui mingi küsimus on. A kuidas ma kirjutan talle, võõras inimene ikkagi. Ma küll ei viitsiks kui igasugu jobud mulle järsku meilidekaupa lolle küsimusi hakkavad saatma.
Proovisin veel guuglist siis otsida. Ei leidnud. A seesama blogivärk jäi uuesti silma. Siis tuli mõte, et prooviks endale ka teha. Nüüd ma siis olen siin ja ongi natuke õhtut sisustatud jälle. Pean veel uurima, et kuidas siin keskkonnas sedateistkolmandat teha saab. Kui teksti valmis kribin, siis proovin muuta.
Muudan fonti ja värvi ja värki. Mulle väga meeldib kui asjad on ilusad ja kooskõlas. Eksnäis kuidas välja tuleb. Mõnele teisele niikuinii ei meeldi mu blogi värvid või kujundus. Pole modernne, pigem klassikaline. Aga kallid sõbrad, klassika on just see mis on alati moes, järelikult on sellel mingi ajatu komponent, mis teeb selle muutuvatest moevooludest väärtuslikumaks. Kui jäävus on väärtus... A tegelt keegi ei tea niikuinii mu blogi aadressi. Nii et vahet pole.
Päris lahe siin kirjutada. Nagu iseendaga räägiks. Ja häid mõtteid tuleb ka kambakaupa pähe. Umbes iga kolmanda lause juures tahtis mõte kolme erinevat suunda kihutada. Ja igast hargnemisest valisin ma ühe koha ja nüüd olen siin väljas. Miks ma just selle või teise mõttelõnga valisin? Huvitav küsimus eksole.
Ok, praegu rohkem ei kirjuta.
Ok, praegu rohkem ei kirjuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar