Tahan kirjutada ja kirjutan mida tahan. Mis pähe tuleb ja üldse. Samas on ikka mingi sisemine tsensuur ja kahtlus. Kõike ei saa kirjutada. Äkki keegi loeb ja saab valesti aru või solvub. Sest minu kirjutamise eesmärk ei ole mitte mingil juhul kedagi solvata, vaid kirjutada mida ma tahan ja seda mis ma arvan ja mis mulle parasjagu pähe tuleb.
Juhul kui see kellelegi ei meeldi või kui keegi minu arvamust ei jaga, siis ei ole see tingimata põhjus solvumiseks eksole. Inimeste arvamuste erinemine on paratamatus ja sellega tuleb harjuda. Olles sellega harjunud on ilmselt rahulikum elada, sest jõuad arusaamiseni, et kellegi võimuses ei ole teiste inimeste arvamusi ja hoiakuid muuta. Või kui on, siis mitte sõrmenipsuga vaid järjekindla, läbimõeldud ja tundliku [loe: täpselt tunnetatud olukorra ning vastavalt sellele meisterliku planeerimise teostamise (ilmselt vajaks eesti keeles uut sõna)] tegutsemise tulemusena.
Nii, et ärge higistage. Aga taktitundeline maksab ikka olla, sest kui tegutsedes või öeldes on võimalik tegutseda nii et keegi tingimata haiget ei saa siis tegutsetagu just sellisel moel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar