Täna on Lennart Meri matused. Tema lahkumine liigutas mind väga. Ja liigutab jätkuvalt. Poetasin täna jälle mitu pisarat. Süütasin küünlad. Kui sark Kaarli kiriku juurest liikuma hakkasin kargasin auvalveks püsti ja avaldasin austust. Üksi, kodus.
Kui Kadrioru lossi juures lauldi Eesti Vabariigi hümni, seisin püsti ja laulsin kaasa. Üksi, kodus. Täna kõlas hümn eriti võimsalt.
Palju ilusaid sõnu on öeldud ja kirjutatud ja minu kirjaoskus ei küündi nende kõrgusele.
Sellistel momentidel eelistan vaikida.
Puhka rahus, Lennart Meri!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar