Sai käidud Catwalk'is.
Järsku astusid sisse mingid moodsad jorsid moodsate tsikkidega. Ilmselt ilusad poisid. Tsikid olid küll ilusad. Ilmselt olid nad üsna üheilusad - jorsid ja tsikid ai miin.
Samal ajal olid tsikid täiesti isikupäratud ja nende pilgust paistis tühmus, et mitte öelda tühjus. Või vastupidi. Loomulikult projetseerin ma selle omaduse ka noorhärradele.
Noorhärrad tõestasidki oma juhmust esiteks oma laiavõitu olekuga ja mölisemisega.
Aga see mis mind ajendas seda juttu kirjutama panema oli nende oskus, oskamatus või suutlikkus ja suutmatus enda järel ust sulgeda. Viis kuidas uks enda järel sulgemata jäeti oli üleolev ja kultuuritu. Kohvikus oli mitmeid inimesi ja õues polnud soe. Noorhärrad sisenesid (piltlikult) enda ees uksi jalaga lahti tagudes ja enda järel uksi (otseselt) lahti jättes.
Sama asi toimub pidevalt Tartu-Tallinn-Tartu rongis, aga mitte üleoleval moel õnneks. Ja alati tuleb sellega seoses mulle meelde vaimne ja moraalne nõudlikkus, mida jutlustas Lennart Meri ja mida on hiljem maininud Peeter Tulviste. Ja mida mainin mina ka. See on nõudlikkus ennekõike enda käitumise suhtes. Alles hiljem saab seda teistele ette heita.
Behave! If you know the meaning!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar