kolmapäev, juuli 19, 2006

Võimule-võimule!


Kui mu elus vahepeal midagi huvitavat ei juhtu siis kandideerin 2009 ka Tartu Linnavolikokku. Höhöhöö.

www.tartu.ee

teisipäev, juuli 18, 2006

Kommentaar.

Mitu erinevat postitust laen järjest üles siis kui olen olnud eemal internetist ja lihtsalt kirjutanud mis pähe tulnud kui pole parasjagu olnud inimest, kellele oma tähelepanekust kohe rääkida.

Laevaga üle vee.

Saaremaa Laevakompanii on monopolistaatuse tõttu ennast lõdvaks lasknud (kui ta kunagi üldse on parema kvaliteediga olnud.) Laev on sitane, vaibad on kulunud, pask vedeleb maas, vähemalt 1 tool on katki, kruvid on lahti jne. Tõsi, hinnad on odavamad kui ma arvasin. Õlu 25.- on tavaline kõrtsihind. Arvasin et mingi 40 või nii.
Veel. Laevaehitus on ilmselt samuti mingisse aega kinni jäänud. See konkreetne laev on üleni rauast ja nõme. Sellised laevad ongi rauast. See konkreetne on ilmselt paarkend aastat vana ka muidugi.
Siiski kahtlen, kas laevaehitajad teevad olulisi pingutusi et midagi uut välja mõelda.
Kas raud on tõesti parim laevaehitusmaterjal? Kas lisaks konstruktsioonidele peab ka muu rauast tegema? Kas laevad peavad olema nii rasked? Kui laeva massi vähendada umbes 10 tonni võrra (mis, ma olen veendunud pole sugugi keeruline), siis kui suur oleks kütusesääst näiteks Rohuküla-Heltermaa liinil? Samas ei saa laev olla ilmselt lõpmatult kerge, sest ta peab evima mingit stabiilsust tuulega. Aga, see mida ma näen sõitmas on mõttetu monstrum.
Napakalt inseneeritud. Selleks ei pea olema laevaehitaja, et seda mõista. Lihtsalt pisut tehnilist taipu evima. Nii õlu sai otsa. Võtan uue. 25-kroonise Kulla.

Himbo


Hei tsikk, kes sa Pühapäeval 16.07.06 Tallinna Bussijaamas halli Corvette Stingray-ga ringi müristasid. Võta mind peale and take me there:P.

Pajukepist õunapuud ei kasva.

Vajame rohkem eestlasi! Milliseid? Selliseid traaffe nagu need millistega ma koos bussiga Tartust Tallinnasse sõitsin vä?
Isa ja poeg parm-ehitajad. Isa oli u 40 poeg 20. Nokatsid kuklas.
Isa: Ää, mis see buss lääb talinasse vää? Ok, palju see pilet siis tänapääval massab, höhöhöö!? (mingi naljakoht oli kuskil vä?) pois maksab ise, ta teenib ise ju, höhöhöö.(bussirahval oli seda infot väga teada vaja)
Poiss: Ää, ma teenin ise jah!
Isa astub trepist üles a natsa švipsis ja siis maandub peaaegu mingile esimese rea tädile otsa. „Ää, viltune värk ää, höhöhööö!“
Poiss järel samasugune lõngus raisk.
Ja siis on mingi teise ehitusparmõliga vaja Mäos juhust kasutada kui perekond Paju maha läheb ja bussipaviljoni taha kusele minna, a igaks juhuks sealt mitte välja tulla ja suitsud ette panna, et bussitäis rahvast oodata saaks ja buss graafikust maha jääks ja et mina, kes ma Hiiumaale edasi sõidan oma bussist maha jääks eksole.
Maha ei jäänud, aga põhimõtteliselt on selliste jobude ignorantsus ja mõttelaad(kuigi vaevalt nad mõtlevad) mulle vastuvõetamatud.
Ja bussijaama kohale jõudnuna arvake ise kas isa ja poeg loopisid sitta maha kuigi prügikast oli 2 meetri kaugusel ja ilastasid seal ja naersid höhöhöhh oma rõvedal prolemoel?
Munad maha! Tolerantsus väheneb vanuse kasvades.

neljapäev, juuli 13, 2006

Tänaval aetakse juhe kokku


Sõites jalgrattaga koju kui meesterahvas ei saanud ma mitte märkamata jätta kõiki neid noori daame, kes kõndisid tänaval ja nägid välja ahvatlevad.
Sõites jalgrattaga koju kui filosoof ja inimestevahtija ei saanud ma mitte märkamata jätta omaenese alateadlikku mõtet, mis on kirjas eelmises lauses.

Kui nad on ahvatlevad ehk põhimõtteliselt kiusatust tekitavad ja neid on nii palju, siis mida pean ma tegema, et kiusatusest vabaneda, küsisin ma endalt järgmisena. (Hehee, ma tean, mis te vastate:), aga see on ajutine lahendus ja küsimus jääb!)

Kas kõigile ahvatlustele peab järgi andma kui need sinu ette seatakse? Ma arvan et mitte. Inimesena pean ma suutma teha valikuid mingitest põhimõtetest lähtudes, mis eristavaksid mind loomariigist. Kui minu käitumine oleks ajendatud ainult looduslikest tungidest ning need oleksid minu toimimise ainsad lähtealused, siis ei oleks ma inimühiskonnas toimimiseks kõlbulik. Nii ongi, et ühed, kelle tungid neid rohkem valitsevad, sattuvad tihedamini jamadesse kui teised, kes neid rohkem kontrollida suudavad.
Tõde on vahepeal, radikaalsust ma ei taotled. Tasakaalu taotlen.

Enivei, kui kõike ei saa, tuleb teha valikuid. Aga mis kriteeriumite järgi? Inimesi on võimalik teoreetiliselt juppideks võtta. Nii isiksuseomaduste poolest kui ka füüsiliselt. Aga samas on inimesed terviklikud ja kujunenud selliseks nagu nad on. Ühe inimese jupid ei sobi teise külge ja vastupidi, sest see rikub terviklikkust. Seega pole inimestel mõtet võrrelda ennast teiste inimestega osade kaupa. (Tegelt pole üldse mõtet võrrelda, sest kõik on ainulaadsed.)

Aga kui ma inimese juppideks võtan, siis ei näe ma teda tervikuna. Samas võin ma inimest näha tervikuna ja vaimustuda tema detailidest.

Põhimõtteliselt on see kõik arvutamine. Sellepärast peab arvutamise kõrvale heitma ja lähtuma intuitsioonist!
Ja ratsionaalse olendina küsin endalt jälle, kas saab lähtuda intuitsioonist kui kõik ratsionaalsed argumendid mingil ajahetkel viitavad intuitsiooni potentsiaalsele eksimisele?

Mis juhib minu valikuid? Kas ma kalkuleerin, mida tohib ja mida mitte? Ei. Minu valikud on samuti intuitiivsed. Ma ei saa minna vastuolla omaenda intuitiivse otsusega. Kas see tähendab, et mul puudub vaba tahe? Ilmselt.

Kui mul puudub vaba tahe, siis kas mul on valikuid? Ilmselt mitte.

Asjad on nii seatud, mis teha? Lähen magama ja võtan kergelt:). Pange riided selga kui tänaval käite, tegelt ärge pange:P.

esmaspäev, juuli 10, 2006

Endale


Otsisin nädalavahetusel teed painetest vabanemiseks, et saaks lõdvestunumalt elada. Mulle tundub, et ma tegin mingi alguse vabastamaks ennast oma mõtete orjusest, mis ütlevad seda kuidas ma pean käituma ja ennast kontrollima ja mida tegema. See on väga hea moodus kuidas endale stressi tekitada.

Tuleb teha asju, mida tahad ja mitte pingutada ja punnitada ka kohustustest vabal ajal. Tuleb hoolida rohkem endast ja vähem teistest. Sest lõpuks hoolivad inimesed ikka ainult iseendast. Ei viitsi nii palju hoolida.
Kõik, mis sa teed, teed vaid endale, su ees on miljon teed...

Proovin painetest vabanemist jätkata.
Vananemine on imeline kogemus. Mulle meeldib.

Homme vastan telefonile siis kui ise tahan. Enne kümmet kindlasti mitte. Ja südametunnistust ei viitsi piinata sellepärast.

reede, juuli 07, 2006

Moron-phone


Telefonil on eriline sisemine LCD-peegel. Mobile Beauty Box funktsioon võimaldab kasutajatel teha fotosid ja lisada fotodele erinevas stiilis soenguid. Kasutajad võivad omavahel kokku liita ka kaks erinevat näokujutist, et näha nende kombineerimise tulemust. Heureka!

kolmapäev, juuli 05, 2006

Küsimused suurele ringile.


Kas iluuisutajad on sellepärast iluuisutajad, et nad ilusasti uisutavad või sellepärast, et nad ilusad on?
Ja kas need väikesed tüdrukud tahavad saada sama ilusaks kui see suur tüdruk, kes ilusasti uisutab?
Ja kui nad suureks ja sama ilusaks saavad siis kas nad hakkavad ka meeste ajusid keppima nagu nende eeskujud teevad?

reede, juuni 23, 2006

Strangelove?


Pikkade juustega noormees kõndis minu maja eest mööda ja hüüdis: " Kristjan, oota, ma armastan sind!". Läksin akna peale ja vaatasin, keda ta kõnetas. Temast paarkend meetrit eespool kõndis lühikeste juustega noormees.
Pikkade juustega noormees hüüdis nüüd lühikeste juustega noormehele: " Kui sa seisma ei jää olen ma sunnitud sulle selja tagant jalaga pähe lööma!" ???

Chuck


What would Chuck Norris do? Nii kõlab küsimus, mida pean endalt küsima kui käes on raske hetk. Chuck Norris teab alati mida teha. Jääda endale kindlaks ja anda pahadele tappa. Chuck Norris won't walk away. Ta seisab sirgelt ilma ühegi võbeluseta habemes, siis hoiatab ja siis lööb.
So, that is what I am going to do.
Kahjuks on tänases osas Chuck Norrisel mälukaotus ja ta ei tea isegi seda kes ta on, veel vähem seda mida ta tegema peaks.

neljapäev, juuni 22, 2006

Indifferent


Ma ei tea millest see tuleb, aga kui ma täna, praegu, koju tulin, siis ma tundsin kuidas mu mõtted lähevad minu sisse. Mõtted ei ole asjadest, mida ma just kogesin ja mis mulle võisid tähendada midagi, vaid mõtted lähevad enda sisse. Ei oska seda paremini seletada, aga teiste inimeste käitumise analüüsimine peatub mingil hetkel ja rohkem ei viitsi sellega tegeleda. Varem viitsisin ja pidin ja tahtsin. Mis oli rumalus.
See on väga hea, sest kui asjade suhtes ükskõiksem olla siis ei lähe nad ka hinge.
Ma ei tea mis saab. Mul on pohhui. Niikaua kui pole midagi olulist, mis ei ole mina.

neljapäev, juuni 15, 2006

inime


Head lugejad, kui neid on. Teil pole tegelt õrna aimugi, mis toimub minu pea sees ja mida ma mõtlen. Mõned võivad teada seda ja toda, mõned rohkem ja mõned vähem.
Aga ma ei saa öelda kõike, mis mul peas on. Mis tähelepanekuid ma olen teinud ja mida ma arvan mingitest asjadest. Sest minu veendumused, vähemalt enamk neist on tulnud läbi case-study. Ja kui teadmise taga on case, siis seal on inimene, kes võib seda lugeda. See inimene võib olla minu jaoks väga kallis ja väga tühine. Aga kui ma ütlen võivad mõlemad haiget saada.
Võtta mu ütlust minu absooluutse hinnanguna. Mida see ei ole. Hinnang on partikulaarne ja võib terviku suhtes absoluutselt mitte rolli mängida.
Ja vastupidi.
Ma tahan aus olla, aga ei saa ja ei taha ka. Ma tahan ka sotsiaalne olla. Ma tahan, et kallitel oleks hea. Ja ilmselt tahan ma ka tagasisidet. Olen ainult inimene.

kolmapäev, juuni 07, 2006

Uni

Ärkasin u kell 6. Absurdne aeg. Siis vähkresin poolteist tundi ja just siis kui peaks üles tõusma tuli jälle hull uni peale. This sucks. Õnneks nägin ma und. Unes tuli mu juurde väike, u 5-aastane roosas kleidis blond tüdrukutirts ja ütles, et ole rahulik ja kõik saab korda vms. A muidu ei taha mitte midagi teha. Ainult magada.
Tohoh! Klaveri seest tuli baleriin välja.

teisipäev, juuni 06, 2006


Tra, vaatasin oma eelmisi postitusi. Nagu faking Jüri Kuuskemaa vms. Vapustused mõjuvad mulle halvasti ilmselt.

Kirik


Tööjuure aknast, kui ma ennast pisut keeran, näen Jaani kiriku torni. See on vaskplekist, mis on oksüdeerunud ja tõmbunud tumepruuniks, vahepeal oli see roheline. Kirikutorn on üsna sihvakas, aga mulle meeldivad veel sihvakamad tornid. Ses mõttes võiks ta olla minu arvates veel pisut kõrgem ja väljavenitatum. Juuresolev pilt on maalitud 1860 ja sellel on torn praegusest sihvakam! Torni on lapitud ka uute telliste ja lubimördiga.

Jaani kirikus sees käies tundub see mulle olevat liiga minimalistlik ja modernne. Vana hõngu on vähe ja kütteseadmed on liiga head. Kliima on liiga hea. Kirikus ei pea liiga mugav olema. Pink peab olema natuke kõva ja ebamugav, kliima jahe või isegi pisut rõske. Siis on õige. Pärast taastamist pole sinna veel piisavalt ajalugu salvestunud. Terrakotasid (põletatud savikujud), mille poolest see kirik ainulaadne on, ei ole nähe. Võib-olla paar tükki leiab kui hästi otsida. Sesmõttes on see kirik natuke igav ja turistid kindlasti pettuvad kui nad siia tulevad.

Samas on seal kirikus head inimesed ja Jaani kirik saab ajapikku kindlasti heaks kirikuks. Aga selleks on vaja aega. Ma arvan et kirikust võib asja saada umbes 50 aastaga, mitte vähemaga.

Praegu tulevad mulle meelde Pühavaimu kirik, Halliste kirik, Karksi-Nuia kirik, Kaarli kirik.

Pühavaimu kirik peaks olema vanim säilinud kirik mandri-eestis. Seal on sees tõeliselt palju ajalugu ja see on väga vana. Ehitatud enne reformatsiooni loomulikult ja seetõttu suursugusem kui hilisemad Luteri kirikud. Samas tundus see praegu olema laisas korras. Just laisas korras! Asjad vedelesid pinkide peal ja mõned pingid olid üksteise otsas jne. Mage.

Halliste kirikus, mis on korduvalt maha põlenud ja vist 4 korda üles ehitet on salvestunud minu arvates palju valu ja seal, tundub mulle, on kõva pauer sees. Samas ehitati ta viimati üles 90-te alguses ja ehituskvaliteet ning materjalid on magedad. Aga pauer on sees.

Karksi-Nuia kiriku torn on viltu nagu Pisa torn. Kirik on ehitatud ürgoru nõlvale ja torn on ära vajunud. Muidu on väga armas väike maakirik, kus on sees palju rahulikku ja rõõmsat külaatmosfääri.

Kaarli kirik on nö maarahva kirik ja rahvusliku uhkuse tunnusmärk. Kui ma õigesti mäletan siis altarimaalil kujutet Kristus on Köleri maalitud ja Jaan Krossi väitel on modelliks olnud eesti talupoeg. Igatahes on seal kirikus jõudu ja uhkust ja trotsi.

Kirikute puhul olen veel tähele pannud, et nad lagunevad väga visalt ja kui lagunevad siis inimesed ei käi neid lammutamas nagu vanu kolhoosihooneid jms. Ilmselt on kirikute vastu siiski natuke suurem aukartus kui muude hoonete vastu.

Huvitav kui kaua mul võtaks aega, et oma kätega mõni mahajäetud väiksem maakirik korda teha? 5 aastat? 10? See oleks hea distsipliini treenimise võimalus.

Samas ei pea üldse kirikus käima kui ei taha. Põhimõtteliselt võib ka enda sisse kiriku ehitada, aga kuivõrd inimene on meeleline olend siis on lihtsam mõtteid koondada vastavas ümbruskonnas.

Muide, sõna "kirik" on eesti keeles sümmeetriline.

Usku sisendav kruus


"Elu läheb edasi", on kirjutatud tassi peale, mille sain vere andmise eest. Positiivne sõnum kui hommikul kööki minna. Teise tassi peale on kirjutatud "Puhja Vald" tänutäheks Puhja Vallas loengupidamise eest, kolmandale "Sweden"(käisin 2001 aastal Rootsis, kus kohtusin näiteks LAVi inimestega), neljandale "Arengutee" (Maanteeameti kruus, isa töötab seal). "Isamaaliit-Rahvuslik Koservatiivne erakond", see oli ühe endise Eesti Erakonna kruus, millega on samuti palju asju seotud minu jaoks.
Osadele pole midagi peale kirjutatud. 2 plekk-kruusi on. Sellised vana kooli omad. Nendest on eriti hea piima juua. Siis on 2 klaasist kruusi. Nendega on ka oma oluline lugu seotud.
Mõttetuid kruuse on ka. Nendega pole mingit lugu. Need lihtsalt olid kapis kui ma siia kolisin ja ega need ei meeldi mulle ka eriti.
Nii, proovin nüüd eluga edasi minna.

PS! Sisestades googlisse "elu läheb edasi" saab päris palju vasteid, järelikult pole ma ainuke.

reede, mai 26, 2006

Open your eyes!


Mõned asjad on ilusad ja mõned on tavalised ja mõned on koledad. Täpselt samasugune lugu on inimestega ja sündmustega. Samas võib üks inimene olla ühel hetkel ilus, teisel hetkel tavaline ja kolmandal hetkel kole. Asjadega võib samasugune lugu juhtuda. Sündmustega ilmselt nii ei ole, sest sündmused on hetkepõhised. Nad juhtuvad täpselt sellisel ajal nagu nad juhtuvad ja siis saavad nad läbi. Nad on hetkedes, mis enam ei kordu. Alati võib juhtuda sarnane sündmus nagu juba juhtunud on, aga see on siiski juba uus sündmus. Inimeste ja asjade puhul on jäävust tuvastada lihtsam kui sündmuste puhul. Inimese ja asja kohta saab anda mingid parameetreid, mis on mõlema jaoks unikaalsed ja seetõttu on võimalik samu esemeid ja inimesi tuvastada erinevatel ajahetkedel. Inimeste ja asjade kestvus ajas on pikem kui hetkelisel sündmusel, seetõttu on võimalik neid inimetaju jaoks tuvastada. See on sesmõttes loogiline, et inimesed teevad asju ja teevad neid eneste jaoks. Seega peavad nad ajalises mõõtmes olema sarnased, et üksteisega suhestuda. See suhestumine annab omakorda võimaluse iseloomustada ja anna hinnanguid nagu ilus, tavaline või kole. Sündmused on hetkelised ja minevikku kaduvad, kuid inimese kogemus võimaldab siiski erinevaid sündmusi registreerida, sest ka sündmused on sündmused ainult siis kui inimene ehk sündmuse registreerija neid märgata suudab. Vastasel juhul pole tegemist sündmusega inimese tavataju jaoks. Sündmused tekivad ja kaovad, aga nad jäädvustuvad kogemuses. Sarnase mustriga sündmused võivad korduda ja neid registreerides tekivad seaduspärasused.

Aga kogu see pikk jutt ei vasta küsimusele miks osad sündmused, inimesed ja asjad on ilusamad (või vastupidi) võrreldes teistega. Ma kahtlustan, nagu juba paar tuhat aastat enne mind arvatud on, et ilu hindamine käib mingite universaalsete printsiipide järgi. Ja ärge tulge mulle rääkima ilu suhtelisusest ja targutama kultuurikontekstidest. Ma mõtlen palju printsipiaalsematest asjadest kui kultuurikontekst. Universaalsed printsiibid=üldkehtivad reeglid=ajatud reeglid=igavikulised reeglid=maailmakord=see, kuidas asjad on=üks, mis läbib kõike. Seda mõtlen kui ütlen:"Kõik on üks". Printsiibi avaldumisvorme on kõikjal ja kogu aeg. Open your eyes!

reede, mai 19, 2006

Kõik on üks.


Vahepeal on peas 100 mõtet korraga, mille hulgast peab valima. Millist mõtet võtta ja millist jätta? Valikute tegemine on nii krdi keeruline, et pea läheb halliks otsas. Juba on õigemini. Kolmekümneselt, kui mulle niipalju antud on, on pea raudselt hall. Mõtle ja mõtle ja mõtle.

Mõtted on nii väsitavad ja koormavad, et mõtete raskuse all võib kokku kukkuda. Mõned inimesed kukuvad vahepeal mõtete raskuse all kokku või murduvad pooleks. Siis on hea kui on keegi inimene, kes aitab koormast vabastada. Heidab koorma otsast mõtteid alla ja vähendab raskust. Või siis võimendab ühte mõtet nii, et tekib fookus. Hookus-pookus.

Siin ilmselt peitub psühholoogia kui äri edu võti.

Psühholoogi vajab haige inimene, kes on tasakaalust väljas. Tasakaal saavutatakse paljude erinevate komponentide õige doseerimisega. Tasakaal võib alati hälbida. Suuremate süsteemide tasakaalu on raskem kõigutada. 2 inimest, kes moodustavad terviku on suurem süsteem kui 1 inimene. Järelikult püsib paremini tasakaalus. Kui kahest saab veel rohkem, siis peaks seda veel raskem kõigutada olema.
Siin võib peituda perekonna olulisuse võti kristliku maailmapildi järgi.

Teine variant tasakaalu saavutada on vabastada end mõtetest. Budistid vabastavad end mediteerides mõtetest. Nad pidada tasakaalus ja rahulikud olema.

Erinevad kultuurid, erinevad lähenemised. Eesmärk sama.

laupäev, mai 13, 2006

Aitäh!


Ei, normaalne muidu. Tulin just Raitsi juurest. Väike naps oli eile ja siis koju ei jõudnudki. Ilus ilm, käisin Sõbra Selveris ja nägin endist kooliõde, kes oli ka rasedaks jäänud.

Võtsin Actimeli ja jäätise ja ühe vee. Actimeli jõin kohe ära. Siis hakkasin jäätist sööma. Mingi 10 mootorratturit jõudis valgusfoori taha. Üks vend ajas pöörded üles ja lasi tagumise kummi eduliselt suitsema ja siis panid kõik minema.

Mina naeratasin või muigasin ja limpsisin jäätist. Jalutasin siis linna poole ja jube palju mootorrattureid tuli vastu. Üks palja ülakehaga jorss hängis ka ringi ja Kalle Kulbok sõitis punase Sierraga, lapsetool tagaistmel.

Mul oli selle üle kohe nii hea meel, et pisar tuli silma. Inimesed saavad tegeleda oma hobidega ja rahulikult elada. Mootorrattaga sõita ja jäätist süüa ja lapsi teha. Normaalne.

Nii peabki olema. Aga see ei ole iseenesestmõistetav! Seda EI TOHI võtta iseenesestmõistetavana! Stabiilne ühiskond ja rahu on asjad, mille hoidmiseks peab kogu aeg tööd tegema ja vaeva nägema. See vaev ei pea selline mureliku iseloomuga olema muidugi, selline töökas ja kohusetundlik pigem. Ja asjalik.

Olgem tänulikud selle eest, mis meile on antud, hoidkem ja väärtustagem seda. Haritagu end ja töötatagu. Elagu, õitsegu, kasvagu Eesti Vabariik!

NB! Sudaanis on 20-aastases kodusõjas tapetud umbes 2,5 miljonit inimest.