Valesti.

Mõnikord tuleb lihtsalt niisama kurbus ja ebamugavus sisse.

Tegelt.
Täna tuli järsku sisse kurbus ja ebamugavus ja tekkis stress ja ei teadnud järsku kus olla või mida teha. Õigemini, teadmine oli, et ei tahaks olla selles kohas ja mitte seda teha. Ehk seista.
Ju ma siis olin valel ajal vales kohas vales sättumuses.
Sest seal kohas ei olnud kuskile istuda ega astuda. Hullem veel, kuskile ei olnud panna käsi ega jalgu, pilku ka mitte. Hääled kriipisid kõrva, põrand oli ebatavaliselt kõva.
Temperatuur oli siiski sobiva ja õhku, mida hingata, oli ka. Aga hoolimata sellest ei saa ma öelda, et hea seegi, sest hea ei olnud ju. Ma ei näinud selles olukorras midagi head. Ega lõbusat.
Oli valesti.
Aga mõningase elukogemuse pealt oskan öelda, et seda annab välja magada ja unustada.