?

Mul on selline lugu, et kõige paremad mõtted tulevad alati bussis või autoga sõites, aga siis ei saa ma kunagi kirjutada ega ülestähendusi teha ja siis kui kohale jõuan siis on kõik meelest läinud või on kirg kadunud ja tundub mõttetu siia midagi kirjutada. Aega pole ka olnud.
Kirjutasin siia juba mingi kirjelduse konverentsilt, kus ma olen aga see koosnes peamiselt vingumisest mingi esineja kallal ja ma kustutasin selle ära.
On tunne et kui jutt ei ole kujundlik, mitmetähenduslik või absurdne, siis ei ole mõtet seda kirjutada. Paradoksaalne, eksole.
Aga kindlasti ma kirjutan mingit absurdset juttu.